"Kodu-käija" (1978), "Punaste õhtute purpur" (1982) Luulekogud Kolmas loomingujärk algas 1990. aastatel Luulekogud: · "Kiikajon ja kaalepuu" (1991) · "Üle Alpide" (1997) · "Mõistatused " (2000) Luulekogu ,,Kiikajon ja kaalepuu" Põhiteema Kõik selles kogus olevad luuletused põhinevad, kellegi ainetel. Iga luuletuse algusesse on kirjutatud, kelle ideedest on vastav luuletus malli võtnud. Näiteks ,,Ervin Abeli lavaloomingu ajendusel", ,,Eukleidese oletavatel algetel", ,,Uno Lahe luule ässitusel" jne. Luuletused põhinevad väga erinevate isikute ainetel alates luuletajatest ja kirjanikest kuni filosoofide ja teadlasteni. Selleks, et luuletuse sisust aru saada on kindlasti vaja teada, milline on luuletuse ajendiks võetud inimese tähtsus ja millega on ta silmapaistnud. NÄIDE: ,,(Karl v. Linné moodi) EESTI TÜÜBID Riho KULD, Eno RAUD, Juhan KIVI,
süda läigib, tõused lauast, tõused lauast nagu hauast, kui just pauk käib püssirauast," 3. KOKKUVÕTE Hando Runneli ,,Kiikajon ja kaalepuu" oli huvitav lugeda. Kõik selles kogus olevad luuletused põhinevad, kellegi ainetel. Iga luuletuse algusesse on kirjutatud, kelle ideedest on vastav luuletus malli võtnud. Näiteks ,,Ervin Abeli lavaloomingu ajendusel", ,,Eukleidese oletavatel algetel". Luuletused põhinevad väga erinevate isikute ainetel alates luuletajatest ja kirjanikest kuni filosoofide ja teadlasteni. Selleks, et luuletuse sisust aru saada on kindlasti vaja teada, milline on luuletuse ajendiks võetud inimese tähtsus ja millega on ta silmapaistnud. Näiteks see kuidas Runnel jagab Eesti kultuuritegelased perekonnanime järgi gruppidesse sarnaselt nagu Linne´ tegi seda elusloodusega, luuletuses ,,Eesti tüübid". 4
avati 1906. aastal Vanemuise uus maja. Kitzberg oligi tihedalt seotud Vanemuisega ja paljud tema näidendid jõudsid lavale just koostöös Menninguga. Järgnesid veel draama ,,Kauka jumal" (trükis 1915) ja tragöödia ,,Libahunt" (trükis 1912). Neist viimane kuulub eesti näitekirjanduse parimate tööde hulka. Hilisemad Kitzbergi näidendid (,,Laurits") on tunduvalt nõrgema kvaliteediga. 12. Oskar Luts näitekirjanikuna (,,Kapsapea"). Kutselise teatri algusjärku jääb ka Oskar Lutsu lavaloomingu põhiosa. Lavadebüüdiks sai lühikomöödia "Kapsapea" ("Vanemuise" esmalav. nov. 1912), mis kohe vallutas ka külarahvamajad. "Kapsapea" edule järgnesid veel lühikomöödiaid "Paunvere", "Ärimehed" ja "Pärijad". Kõigi alusmotiiviks on ahnus või täpsemalt veel laskmata karu naha jagamise hasart. Lutsu naljamängude väärtuseks on ehteestilikud, värvikad, koomilised tüübid, lopsakas rahvakeel ning elutäpne olustikukujutus. Neil puudus 19.
annaabi.ee 
