juhtis kuni 1927. aastani, esinedes ka sama teatri näitlejana. Jaanuarist 1927 on ta toiminud jälle ,,Estonia" näitleja ja lavastajana. Paul Pinna näitlejaand avaldus varakult, juba 15-aastasena hakkas ta esinema ,,Estonia" näitelaval asjaarmastajate trupis, Tallinna eesti elukutselise teatri avamisel (1906) oli ta juba küps näitleja. Pinna oli silmapaistev karakteriosade näitleja nii draamas kui ka komöödias, esines menukalt ka operettides. Loonud monumentaalseid lavakujusid ( Vestman, Napoleon, Caecar jt). Näitejuhina tõi Tallinnas lavale realistliku draama ( Sudermann, Hauptmann, Ibsen, Tolstoi). Andis koos T.Altermanniga välja meie esimest teatriajakirja ,,Näitelava" (1909-10). Pinna näidend, 1905. aasta revolutsiooniaineline psühholoogiline draama ,,Leek" keelati tsensori poolt 1910, mängiti Helsingis 1911 ja samal aastal kinnisel etendusel Estonias. Avaldanud rahvuslikud komöödiad
Film EV ajal Albina Kausi-Üksip sündinud 20.03.1898. Varssavi lähistel ja surnud Tallinnas 20.02.1976. aastal oli näitleja. Ta alustas lavategevust 1916. aastal Tallinna Seltside Valvaja ja Pandoriin näiteringides. 1920.- 21. töötas miniatuurteatris Apollo ja juba 1921. – 49. Estonia teatris. Seal töötades lõi ta arvukalt sügavasti läbitunnetatud, nüansirikka psühholoogilise koega lavakujusid. Albina värvirikast karakterloomingut iseloomustas ergas elutaju, taktitundeline, peen, graatsiline sisemine joonis ning inimesemõistmine läbi südamliku huumorimeele. Kordumatutena jäävad meelde tema mängitud Mari ’’Vedelvorstis’’, Honorine ’’Kauged rannad’’, Serafiina ’’Niskamäe naistes’’, Ase ’’Peer Gyntis’’ jpt. Juba 1923. aastal ütleb A.Lauter Üksipile ’’Revidendi’’ proovides, kus A. Kausi mängib laval tema naist: "...
24 Kuivõrd see sündmus leidis aset LääneEuroopa ooperi raskel kriisi ja modernistlike tendentside sissetungimise ajastul, on seitsmekümne kolme aastase helilooja saavutus üllatav ja sõna otseses mõttes kangelaslik. Imeteldava entusiasmi ja huviga võttis Verdi osa "Othello" lavastustöödest. Ta õpetas lauljaile partiisid, aitas neil lavakujusid vormida, ning kui talle näiteks proovide ajal kuulsa Tamagno (Othello) mäng ooperi lõpustseenis ei meeldinud, haaras maestro lauljalt pistoda ja näitas kõigi juuresolijate ehmatuseks ette, kuidas seda kohta mängida, kuidas kukkuda ja kuidas trepiastmeid mööda surnult alla veereda! Ooperi esietendusel aga viibis maailmakuulus Verdi I vaatuse ajal lava taga selleks, et tormistseenis plekkplaadiga "müristada"! Kuusteist aastat ootasid itaallased "Aida" autorilt uut ooperit ning 5
annaabi.ee 
