Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. aastal. 1974. aastal sündis tütar Elo. Lõpetas elutee 21
Ma olen sündinud Tallinnas ja olen alati siin elanud. Kus te Tallinnas elanud olete ja kus te praegu elate ? Minu lapsepõlv möödus Lasnamäel ja nüüd elan ma Kalamajas, väikese Aguli rjoonis. Mis koolis te õppisite ? Ma alustasin oma kooliteed Tallinna 21.Keskkoolis , mis kannab nüüd Tallinna 21.Kooli nime ja viimased aastad õppisin Tallinna 49.Koolis Mustamäel, mis nüüd kannab Arte gümnaasiumi nime. Kus te näitlejaks õppisite? Näitlejaks õppisin ka Tallinnas, hüüd nimega Lavakas , aga kooli õige nimi on Eesti Teatri ja Muusika Akadeemia Kõrgeim Lavakunstikool. Kas väiksena tahtsite ka näitlejaks saada või oli teil mõni teine unistus? Niipalju kui ma mäletan, siis ikka tahtsin saada kas nätlejaks või ka lauljaks.Niiet praegu mul õnnestub isegi mõlema asjaga tegeleda. Miks teile meeldib näitlemine? Ilmselt on kõige võlumam see, et saab elada erinevaid elusid. Läbi rollide saab nii palju osa
Tätte ära ootama, kuid kahjuks nii see ei läinud. Sellel põhjusel tundis Jaan, et ei saa seal linnas enam oma elu jätkata ning vajas muutust. Peale seda alustas Jaan Tätte õpinguid Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Seal õppis ta ühe aasta näitejuhtimist. Hiljem viis tee teda Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakateedrisse õppima. Sinna sattus Tätte tänu sellele, et ka paljud teised kursusekaaslased läksid katsetele. Kui ta juba lavakas õppis, tekkis temas ka reaalne soov näitlejaks saada, samuti soovis Tätte siis esmakordselt kuulsaks saada. Ta kinkis ühele oma heale sõbrale endast väikse pildi, mille taha ta kirjutas ,, Siin näed sa mind viimast korda, kui ma pole kuulus". Ka oma reisikaaslase, laulupartneri ning kolleegi Marko Matverega kohtus Jaan esmaskordselt lavakas. See oli katsetel, kui nad sattusid ühte gruppi ning pidid koos etendama näitemängu. Lavaka lõpetas Jaan 1990. Aastal.
osatähtsus ühiskonnas pole enam nii oluline kui surveaastatel, mis on loomulik. Siiski pole riigi või omavalitsuste subsideeritavate teatrite arv vähenenud; juurde on tulnud mõni väike erateater, vabatruppe, projektlavastusi jms. Eesti teatrid on edukalt esinenud ka rahvusvahelistel festivalidel. 15 Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti teater 1920-1940" Lea Tormis 2. http://www.teater.ee 3. http://www.ema.edu.ee/lavakas/index.php 4. http://www.ena.kul.ee/ 5. http://www.draamateater.ee/uus/index.php 6. http://www.endla.ee/ 7. http://www.vanemuine.ee/ 16 8. http://vana.www.postimees.ee:8080/pic/kmask.gif 9. http://www.ugala.ee/ 10.http://www.opera.ee/ 11.http://www.esto.info/index_nolayers_rubriigid.html? upmenu=5 17
"Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" (1989) "Kõrgemad kõrvad" (1985) "Luuletused" (1999) "Kohvikumuusikat" (2001) Juhan Viiding (1948-1995, kuni aastani 1978 kasutas nime Jüri Üdi) Sündis Tallinnas, kirjaniku perre. Oli ainuke poeg, ema oli alaväärsuskompleksiga. Viidingul endal palju probleeme, õppis kuues üldhariduskoolis, sest ta visati muudkui välja, lõpetas Töölisnoorde Keskkooli. Peale seda õppis lavakas, siis töötas Eesti Draamateatris. Kirjutama hakkas 1965. aastal. Elma 56 mainis, et ta oli stiilselt õel, sest ei sallinud rumalust. Luulekogud nt "Käekäik", "Armastuskirjad", 1978 "Ma olin Jüri Üdi", "Tänan ja palun" Jüri Üdi perioodis oli Viiding äärmiselt sõnamänguline, meelega vormilt lapselik. Kasutas vastandeid, ekskursid ajas ja ruumis, seob koomilise ja kurva, palju groteski
annaabi.ee 
