nimelt lavahüpnoosis. 4 Hüpnoos kui meelelahtus Lavahüptotiseerijad võivad olla ainukeseks kokku puuteks inimesele hüpnoosiga. Meelelahutajateks olid lavahüptnotiseerijad juba 18.sajandil Mesmeri aegadel. Nad on omale üha enam kuulsust kogunud. Tänapäeval võib neid näha televisioonis, aga ka laatadel ja ringreisidel. See on tulutoov teenistus hüptnotiseerijatele. Lavahüpnoos erineb vähesel määral teaduslikust hüpnoosist. Kasutatakse isegi samasid tehnikaid. Pealtvaataja viiakse esineja poolt hüpnootilisse transsi. Minnes teadvusest mööda mõjutatakse inimese alateadvust. Suurim erinevus on lavahüpnoosi ja teadusliku hüpnoosi vahel on see, et lavahüpnoosi kasutatakse puhtalt meelelahutuseks ja teadsulikku hüpnoosi kasutatakse raviks. Lugematul arvul on võimalusi mida hüptnotiseeritavale
Seetõttu ongi veidi levinumaks võtteks patsiendile öelda, et hüpnotiseerija loeb aeglaselt kümnest üheni. Lugemise ajal virgub patsient aeglaselt transist. Üheni jõudes on patsiendi teadvus ärkvel. (Streeter, Michael, 2004) Hüpnoosi kasutamine Hüpnoosi on rohkema või vähema eduga kasutatud erinevate, eriti psüühiliste haiguste ravimiseks, hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel(lavahüpnoos). (Laurence, J, Perry, C, 1988) Peamiselt kasutatakse: · Sõltuvustest ja foobiatest vabanemiseks · Häbelikkuse vähendamiseks, sotsiaalsuse suurendamiseks · Halbadest harjumustest vabanemiseks(näiteks liigne muretsemine ja ärevus, hüpnoosiga saab põhjused peidust välja tuua ja aidata alateadvusel pidevust ärevusest üle saada) · Unetuse puhul · Allergiatest vabanemiseks(edu saavutatakse ligi 80% juhtudest)
keskendatus, aktiivne kujutusvõme, fanta-seerimise kalduvus ja usaldus. Hüpnotiseerijal on ka võimalik anda posthüpnootilisi-sugestioone, millest lähtuvalt isik pärast hüpnoosiseisundist väljumist toimib vastavalt hüpnoosiseisundis saadus juhistele. Need on mingid korraldused, mida tehakse kindlalt mõne minuti, tuni või päeva pärast. Hüpnoosi kasutatakse enamasti psühhoteraapia eesmärkidel. Kuid on ka olemas muud erandid (näiteks lavahüpnoos) 4 2. Hüpnoosi ajalugu 2.1 Üldine hüpnoosi ajalugu Hüpnoosil on olnud palju erinevaid nimetusi. Franz Anton Mesmer kasutas väljendit ,,animaalne magnetism" ja tema nimest tuleneb ka ,,mesmerism". 1843. aastal nimetas James Braid sellisele nähtusele oma nimetuse ,,hüpnoos" kreeka unejumala Hypnose järgi. Kuid siis Braid hakkas ise nime õiguses kahtlema, sest märkas et hüpnoos ei ole
vastuvõetamatut, siis keeldub ta seda nii aktsepteerimast kui ka tegemast. Hüpnoosiseisundis omandab ja teeb inimene ainult seda, millega ta nõus on. Kui inimene käitub lavahüpnoosi show ajal imelikult, siis on ta tegelikult sellega nõus ja tal pole midagi sellise käitumise vastu. Sellistel üritustel ei osale inimesed, kes on vagurad, tagasihoidlikud ja kartlikud, vaid isikud, kes soovivad saada uusi kogemusi ja selle pärast ongi lavahüpnoos niivõrd edukas. Kui sisendada inimestele midagi sellist, mis ei ole neile ei eetiliselt ega moraalselt vastuvõetav, siis inimene ei ole võimeline seda lihtsalt tegema (Hakkmann 2010). 1.6.2. Hüpnoosi ajal on hüpnotiseerijal võim hüpnotiseeritava üle Jälgides hüpnoosi meedias või vaadates lavahüpnoosi, jääb inimesel mulje, et hüpnotisööril on erilised võimed. Tegelikult töötab see kõik tänu väljaõppele,
annaabi.ee 
