On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet, kettaheidet ja odaviset muusikaga -- neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada KLASSIKALINE AJAJÄRK Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega Tähtsamad autorid Aischylos, Sophokles ja Euripides Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad ("uus muusika") HELLENISMI AJAJÄRK Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks
protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti kaugushüpet , kettaheidet ja edaviset muusikaga naid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. Klassikaline: eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega (ooperite ja teatrite eelkäija). Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis ,,uus muusika", kus tähtsus oli professionaalsetel muusikutel. Hellenistlik: selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine. Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks. Sellest
kettaheidet ja odaviset muusikaga — neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. 18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk 5. sajand – 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad (“uus muusika”) 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk 330-ndad – 146 eKr (Rooma vallutused). Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus
-- neid alasid peeti nii rasketeks, et sportlaste vaeva tuli kergendada. 18. Vana-Kreeka kultuuri klassikaline ajajärk? 5. sajand 330-ndad eKr (Makedoonia vallutused). Eelkõige on see ajajärk seotud antiiktragöödia tekkega. Tähtsamad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Nendes teostes ühendati esimest korda laulmine ja pillimäng näitlemisega. Nagu tänapäevagi ooperiteatris, paigutati pillimehed lavaesisesse eraldatud ruumi, mida nimetati orkestra. Selle ajajärgu lõpul hakkas muusika loomupärane ühtsus luule ja tantsuga lagunema, tekkis uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad ("uus muusika") 19. Vana-Kreeka kultuuri hellenismi ajajärk? 330-ndad 146 eKr (Rooma vallutused). Selles perioodis on ajaloolased näinud vanade väärtuste allakäiku. Siiski kujunes just sellel ajal aristokraatlikus keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus