tegelikkuse otsene jäljendamine, vaid reaalsuse tõlgendamine. Kunstnikukutsumus Võime nähtut piltidele üle kanda oli Toulouse-Lautreci peres juba olemas, kuna nii isal, kes valmistas kipisist loomaskulptuure, kui ka tema venal oli joonistamises annet. Seejuures märkis Henri vanaema:''Kui mu pojad tapavad metspardi, tunnevad nad sellest kolmekordset rõõmu, kasutades jahipüssi, pintslit ja kahvlit.'' 1880. aastal pakkusid Bosci lossi lähistel toimunud sõjaväeõppused Toulouse-Lautrecile maalimiseks hulgaliselt uusi pildimotiive: mehed erisuguses vormiriietuses, hobused ja tõllad. Kui enne oli noor kunstnik otsinud teemasid perekonnaringist, siis nüüd hakkas ta jäädvustama oma ümbrust. Siin on juba märgata tema stiili iseloomustavat rõhutatud altvaadet. Kunstniku lühike kasv ja liikumispuue sundisid teda enamasti istudes töötama. Toulouse-Lautrec erineb teistest impressionistidest, näiteks Vincent van Goghist ja Claude Monet'st, kes keskendusid
Cormon tunnustas Toulouse-Lautreci pingutusi rohkem, kui oli seda teinud Bonnat. Kuna Toulouse- Lautreci huvitas rohke liikumise tabamisest on töödes ja Cormoni ateljees pidi ta maailma liikumatuid modelle, siis lahkus ta Cormoni juures, kuid pöördus siiski sinna hiljem tagasi. Pariisis tutvus Toulouse-Lautrec ka Paul Cezanne'i ja Edgar Degas' loominguga ning sai neist inspiratsiooni, kuna Degas kujutasToulouse-Lautrecile nii põnevat linnaelu, hobuste võidusõitu ja teatristseene ning Degas ega Cezanne polnud pälvinud veel avalikkuse heakskiitu. Toulouse-Lautrec oli väga huvitatud oma tööde eksponeerimisest. Näiteks osales ta rühma Les Vingt näitusel 1888. Aastal Brüsseli. Ta hakkas kasutama uut õlivärvide kasutamise tehnikat, kus värvile lisati rohkel lahustit ning mis võimaldas tekitada akvarelliefekti ja täita kompositsioon värelevate värvide abil loodud liikumisega.
12 Need lummavad punapead Henri teosed tegi ainulaadseks see, et tema oletatavalt väljamõeldud tegelased olid sageli reaalsed inimesed, kelle elukäik ei läinud palju lahku kujutatavast. Kombineerides fakte väljamõeldisega, avastas ta modelli nimega Carmen Gaudin. Pesunaine, keda Henri nägi väljudes restoranist. ,,Milline rüvetatud ihu hing tal on," lausus ta. Henri kasutas teda "pärastlõunamodellina". On ilmselge, et ta Lautrecile meeldis asjaarmastaja- prostituudil olid punakasblondid juuksed, mis kõrgusid lauba kohal. 13 "Punapea Carmen" 1885. "A la Grenelle" Nii nagu Bruant vältis otsest poliitilist propagandat ja tegeles individuaalsete juhtumitega, keskendus ka Lautrec oma modelli loomusele, nähes temas ohvrit, keda muserdavad olukorrad, mille üle tal ei ole mingit voli. Kui Degas' pesunaisi näidatakse
Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk8-9) Kunstnikukutsumus Võime nähtut piltidele üle kanda oli Toulouse-Lautreci peres juba olemas, kuna nii isal, kes valmistas kipisist loomaskulptuure, kui ka tema venal oli joonistamises annet. Seejuures märkis Henri vanaema:''Kui mu pojad tapavad metspardi, tunnevad nad sellest kolmekordset rõõmu, kasutades jahipüssi, pintslit ja kahvlit.'' 1880. aastal pakkusid Bosci lossi lähistel toimunud sõjaväeõppused Toulouse-Lautrecile maalimiseks hulgaliselt uusi pildimotiive: mehed erisuguses vormiriietuses, hobused ja tõllad. Kui enne oli noor kunstnik otsinud teemasid perekonnaringist, siis nüüd hakkas ta jäädvustama oma ümbrust. Siin on juba märgata tema stiili iseloomustavat rõhutatud altvaadet. Kunstniku lühike kasv ja liikumispuue sundisid teda enamasti istudes töötama. Toulouse-Lautrec erineb teistest impressionistidest, näiteks Vincent van Goghist ja Claude
annaabi.ee 
