pesa kohta. Pere järglaste valguvajaduste rahuldamiseks söödetakse vastseid lehetäilihaga. Sügisel, kui õhutemperatuur langeb alla 5 0C, ei külastata enam puudel elavaid lehetäisid. Oktoobris jätkatakse lehetäineste kogumist sama puu juurtel toituvatelt juuretäidelt veel kuu lõpuni, sest pinnas püsib kauem soojana. Kuklased ehitavad puujuurte ümber isegi turvalised "tun-nellaudad", mis on pesaga ühendatud pinnasekäikude abil. Lautasid õhutatakse, puhastatakse mullast ning kui pere toiduvajadused suurenevad, siis ka pikendatakse mööda puujuuri. Lehetäikolooniaid kaitstakse röövputukate lepatriinude, kiilassilmade jt. eest. Looduse poolt pakutavast toidust ei piisa meie puistutes elavatele metsakuklastele, eriti siis, kui sipelgate arvukus on väga suur nende biomass võib tõusta 300 kg/ha. Seetõttu on meie regiooni sipelgad leidnud sobivaima väljapääsu, "kodustades" lehetäisid, neid kasides ja
Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919. aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud maareform lõpetaski mõisaajastu, võõrandades kõik rüütlimõisad mõisamaad koos hoonetega ja jagati asundustaludena Vabadussõjast osavõtnutele. Mõisamajandus vene ajal Talude ja mõisate peamine sissetulek tuli Viljakasvatusest. Kuna seda oli palju hakati tootma ka viina ning rajati viinakööke ja nende kõrvale nuumhärgade lautasid et vili ja viljasodi oleks kuhugile panna. 18. saj. Lõpul tekkisid mõisamajandusse kriisinähud sest vilja hind langes, mõisnike kulutused suurenesid. Hakati kasvatama peenvillalambaid, pandi rõhku piimakarja arendusele Mõisarahva moodustasid mõisas töötavad ametimehed(aidamees,karjus) Põhilised koormised talupoegadel mõisa ees oli teokoormis ,kümnis Mõisal avanesid uued võimalused raha saamiseks peale raharendile üleminekut.
Eespere tüdruk Miina ravis Jaagupi haavu. Peagi ootas ta Jaagupi last. Kuna nad Jaagupiga laulatatud ei olnud, siis oli see patt. Andres ei tahtnud, et tema lapsed asjast aru saaksid ja ajas Miina ära. Jaagup võeti aga kroonusse. Pooleteise aasta pärast lasti Jaagup kroonust välja tervist parandama ja ta läks Miina ja oma poja juurde. Eesperre võeti sulaseks endine karjapoiss Mart, mis Pearule sugugi ei meeldinud. Eesperes ehitati uusi lautasid. Loomad aga põdesid, olid väetikesed ja nõrgad. Mari arvas, et teda Jussi surma eest ikka veel karistatakse. Ta käis tihti Jussi haual. Muutus aina nukramaks ja see muutis ta vanemaks. Tagapere oli Eespere maa pealt puid lõhkunud ja hakati jälle kohtu vahet käima. Tülid olid ka Andrese ja Mari vahel, nii et Mari vahest peksagi sai. Pearu pani kraavikaldale orad, mille otsa astudes paljud oma jalgu veristasid. Mart tõmbas orad välja ja pani need Pearu poolele
Hiljem hakati majadele ehitama ka korstnaid (see arenes väga vaevaliselt: 40-datel hakati ehitama, massilisemaks muutus 70-datel). Reheahju kõrvale või ette tehti eraldi koht, millel sai toitu valmistada. Hiljem hakati seda ka seinaga eraldama, ning sellest kasvas välja eraldi köök. 19. saj lõpul hakati ehitama uusi eraldiseisvaid talumajasid (talupojad nimetasid neid häärberiteks). Ruumid olid suuremad ja moodsamad. Võeti kasutusele uued ehitamis- ja viimistlusvormid. Lautasid hakati laialdasemalt kasutama. Ehitati laudpõrandaid ja laudseinu (ennekõike kambritesse). Laudvoodrit hakati 19. saj lõpul 20. saj alguses ka värvima. Katusematerjalina võeti kasutusele pilpad ja sindlid. Hakati ehitama ka kivist keldreid ja välikäimlaid, mida enne polnud. Käimlad ei levinud väga kiiresti, esialgu vaid regionaalselt. Interjöör oli enne lihtne ja arhailine. Seina külge kinnitatud pingid. Magati villase teki all lavatsi peal, talvel ahju peal karusnaha all.
annaabi.ee 
