Filmi lõpupoole tuleb helgem teema ja räägitakse projektist Venus Project, millega kaob kõik halb nagu sõjad ja kõikidel saab olema hea. Ja selle tagab meile tehnoloogia. Vaakumtunnelites hakkavad sõitma tohutu kiirusega rongid, mis ehitatakse ookeanide põhja, mandritele ja see kulutab palju vähem energiat. Minu meelest on see utoopia. See kõik on nii kallis. Inimesed kaotaksid tööd teenindusasutustes nagu lennujaam. Seda meie valitsused tahavadki? Filmis on tõtt, lausvalet ja ei teagi enam, mida uskuda. Loomulikult see paneb inimesed mõtlema, mis tegelikult meie ümber toimub. Filmis oli tsitaat: ,,Pole olemas sellist tervist, mis suudaks kohaneda selle sügavalt haige ühiskonnaga." - J. Krishnamurti. Majanduslik orjus on meie ümber. Elamiseks peame tööl käima ja kellegi heaks töötama, et hakkama saada. Usun, et ei tohiks üle mõelda ja elada oma elu edasi nagu ikka. Ainult Jumal saab luua väärtust millemillestkist.
Olgugi, et ametlikult on juba ammu lõppenud ka külm sõda, kostavad mõne suurriigi ähvardused väikeriikide aadressil, sh ka Eesti aadressil. Seega peaks olema õiglase hinnangu andmine möödunud sajandi keskpaiga kurbadele sündmustele aktuaalne ka tänapäeval. Ühelt poolt oleks nagu kõik juba ammu selge: sõja lõpus ütlesid võitjad, et kaotajad olid kõigis süüdi häda võidetuile! Väga palju oli peale sõda lausvalet kaotajate kohta ja võitjate enesekiitust. Kuid aeg toob selgust, sest üha enam avanevad arhiivid ja dokumendid räägivad tihti risti vastupidist. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka N Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda . 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne- Berliiniga
Kasutatud materjal: Jaagu viited: [1] pc.ut.ee/~ragnar_o/Eesti_rehab.pdf [2] http://zzz.ee/index.php/Eesti_hariduse_ajalugu_20sj [3] Allikas Kadri Ann Salla magistritöö [4] Kõiv, K. & Mägi, E. Eesti kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid 2005/2006 e-ait.tlulib.ee/163/1/salla_kadri_ann.pdf Kadri Ann Salla magistritöö pc.ut.ee/~ragnar_o/Eesti_rehab.pdf Arvestuse saamiseks on vaja esitatut paranda ja täiendada nii, et selles ei leiduks väärtõlgendusi ja lausvalet. Paranduste tegemisel jälgige minu poolt teksti tehtud osundusi. Leian, et käesoleva töö retsenseerimine on VAJALIK KÕIGI ÜLIÕPILASTE POOLT, kes läbivad VP ja/või Eripedagoogika aluste kursust. Seepärast soovitan: · kõigil VP kursuse läbijail moodustada 3-4 liikmelised meeskonnad ja esitada rühmatööna moodles (ühe rühmaliikme nimel, teiste osalejate nimed materjalil) ülalesitatud töö TÕENE versioon hiljemalt 17. aprilli kella 16-ks.
Varasemal ajal olid politikute võimalused rahva arusaamu mõjutatada piiratud. Uued vahendid muutsid propaganda aga tõeliseks ajupesuks. Raadio ja kio eelis oli see, et nndega sai pidevalt ning korraga mõjutatada miljoneid inimesi, ilma et poliitikud peaksid isikult neid nägema või nendega kohtuma. Riigialamate meelsust võis suunata kõikjal tööl, kodu, kinos, tänavatel.Diktaatprid pöörasid inimest mõjutamisele suurt tähelepanu, kasutades selleks tõde, pooltõde ja ka lausvalet. Ka demokraatlikud valitsusd kasutasid agaralt propagandavõtteid sise- ja välispoliitilises võitluses. Poliitilise propaganda kõrval hoogustus ka reklaam, mis kutsus tarbijaid üles kulutama raha ning ostma tarbekaupu. Paraku jäi paljudes riikides inimeste ostujõud võrdlemisi madalaks ning kaupu massiliselt tarbima veel ei hakatud. See juhtus alles pärast Teist maailmasõda. Tähtsaks propagandavahendiks muutus ka sport. Diktaatorid mõistsid spordivõitud tähtsust
annaabi.ee 
