Kuid lausutud sõnadel on ka oma pahupool. Sõnadega saab inimesi kurvastada, vihastada või solvata. Neid sõnu lausutakse nii teadlikult kui ka alateadlikult. Väga levinud on ka halvad naljad. Öeldakse, et see oli kõigest nali, kuid ka need lähevad südamesse. Inimesed on siiski erinevad, üks ja sama nali võib ühte inimest naerma ajada ja ta ei võta seda südamesse, teist inimest seejuures ei aja see naerma ja talle läheb see just südamesse. Sõnad, mida me lausume, võivad teha haiget rohkem kui füüsiline haavamine. Öeldakse, et haavad paranevad kuid armid jäävad. Me võime andestada, kuid ei suuda unustada, ükskõik kui palju me ei püüaks. Kõik sõnad, mida me ütleme, lähevad lendu. Need jõuavad selle inimese juurde, kellele mõeldud. Edasine sõltub juba teisest inimesest, kas ta on nende sõnade üle rõõmus, tänulik, kurb või pettunud. Me peame oma sõnu hoolega valima, kuna kogemata lendu läinud sõna ei saa enam tagasi võtta
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned Egiptus ja Mesipotaamia olid nii mõneski mõttes sarnased ja erinevad . Mõlemas leidus midagi , mis tõi midagi teisest rohkem esile . Kui meile öelda märksõna Niilus tuleb meelde kohe Egiptus , kui aga öelda Eufrad või Tigris hakkame mõtlema ja alles siiis lausume Mesopotaamia . Looduslikud olud olid mõlemad riigis üpris sarnased , kohati ka erinevad . Egiptuses oli Niiluse tähtsus väga oluline , tänu tema korrapärastele üleujutustele oli võimalik põlluharimine , mis andis paljudele toitu ja tööd . Vihma ei saja seal peaaegu kunagi , kui juhtub siis väga harva . Mesopotaamias samuti niinagu Egiptuseski ei tule vihma peaaegu üldse . Seal on võimalik põlluharimine tänu korrapärastele niisutamistele
Tänapäeval on palju paika pandud seaduseid ja reegleid, mis peaksid võimaldama rahval palju kergemalt ja vabamalt elada. Sõja või sellega seonduvat läbi elanud inimene oskab vabadust ning vastutust palju kõrgemalt hinnata , kui meie , kes me oleme elanud vaid mõned kümned aastad moodsas maailmas, nautides luksuse viimaseid leiutisi ning teades hirmudest suurt mitte midagi. Et olla vaba, tähendab olla vastutav! Vastutav oma tegude nind sõnade eest, mida lausume. Vanasti oli nii , et mida suurem on inimese vastutus, seda suurem on ka vabadus, kuid praeguse aja inimeste käitumine ning mõtteviis panevad mind sügavalt kahtlema, kas see reegel ka nüüdisajal kehtib. Mulle tundub, et tänapäeval on asjad just vastupidi. Arvan, et sageli ei oska me oma vabadust hinnata. Seega, mida suurem on vabadus, seda vähem tunneme me end elu ees vastutavana. Sageli õpime me asju väärtustama alles siis , kui me neist lõplikult ilma oleme
Rõugud kiirustavad aga tagasi Balti jaama, et korjata üles kogu oma ühte kohvrisse surutud varandus ning otsustada, kuhu oma eluga siiski suunduda. Nagu näha polnud elu tolajal sugugi lihtne, kuid siiski on see film väga asjalik just nooremate vaatevinklist, sest see annab üsnagi põgusa ülevaate kui kõrget hinda nad oma vabaduse eest maksma pidid. Mõtiskledes jõudsin järeldusele, et olla vaba, tähendab olla vastutav! Vastutav oma tegude ning sõnade eest, mida lausume. Vanasti oli nii, et mida suurem on inimese vastutus, seda suurem on ka vabadus, kuid praeguseaja inimeste käitumine ning mõtteviis panevad mind sügavalt kahtlema, kas see reegel ka nüüdisajal kehtib. Mulle tundub, et tänapäeval on asjad just risti-vastupidi. Arvan, et sageli ei oska me oma vabadust hinnata. Seega, mida suurem on vabadus seda vähem tunneme me end elu ees vastutavana. Sageli õpime me asju väärtustama alles siis, kui me neist lõplikult ilma oleme
temaga suudavad võistelda vaid segadus, kaos ja vägivald, kusjuures segadust (või korralagedust) peetakse koguni anarhiaga sünonüümseks. Öelda "valitseb segadus", ja öelda "valitseb anarhia" - siin on peamiselt aktsendi ja väljendi tugevuse vahe, sest segadus võib olla tahtmatu ja süütu, anarhia näib aga tahtlik, kellegi halbade kavatsuste läbi esile kutsutud. Kui osutame sündmuspaigale ja lausume: segadus, tähendab see lihtsalt vajadust asuda tööle korra heaks; kui aga lausume: anarhia, on see juba üleskutse vägivallaks, kellegi vastu suunatud agressiooni sanktsioneerimine legaalsete vahenditega. "Anarhiale" osutamine on märk, et veenmismeetodite aeg on lõppenud, korda saab tagada vaid kurjaga, politseilise terrorismiga. Traditsiooniline arusaam mässust vastab sellisele osutusele. ,, (Krull 1998) Intervjuus olnud küsimusele, et millisel kohal on anarhia punkarite seas, vastas praeguse aja
annaabi.ee 
