Muutused haldusjaotustes · Pärast maailmasõda olid Eestis veel maakonnad ja vallad · II maaailmasõda järel eraldati Eestist osa Petserimaad ja Narva jõe tagune ala · 1950 aastatel kaotati ära vallad ja maakonnad · Tekkisid 39 rajooni (loksa, vändra antsla jne) · 1952 aastal tekkis eestisse kolm oblasti (Pärnu, Tallinn ja tartu oblast) Tööstus · Eesmärk oli sõjas kannatada saanud tööstusettevõttete taastamine · Laustati tööstuse eelisarendamist. Suuremat tähelepanu pöörati Kirde-Eestisse · Tekkisid uued linnad: Kohtla-Järve ja Sillamäe (kuna leiti põlevkivi, uraani ja muid keemilisi elemente, ning need kohad tehti Nõukogude liidu aatompommi valmistamiskohtadeks Põllumajandus · Taastati 1940 aasta maareformi loodud olukord. Kolhoosi ei loodud · Kolhooside loomise kiirendaminseks pandi taludele peale suuremad maksud (viljaandmise kohustused)
Täidesaatev võim nim. direktooriumiks (5 direktorit ja nendele alluvad) ja seadusandlik nim. seadusandlikuks korpuseks. Direktooriumi liikmed olid äraostetavad, seadusandlikul ei olnud võimu. Sisepoliitiliselt oli Prantsusmaa väga raskes olukorras. Tekkis ka mäss.Töötus oli suur,inflatsioon, kadusid eksport, import,riiki raha sisse ei tulnu,majandussuhted teise riikidega kehvad. Kõik oli allutatud rangele tsensuurile.Selleks,et rahvas väga tähelepanu ei pööraks riigis toimuvale laustati uut sõda. Taheti allutada Itaalia, rahvas toetas,sest tehti niivõrd suurt propagandat. BO(U)NAPARTE NAPOLEON - oli elukutseline sõjaväelane, direktooriumile käis ta närvidele ja otsusti saata ära. Arvas ise,et saadeti sõtta tänu tema teenete eest. Tuli aga välja,et sõjad olid väga edukat,Napoleoni populaarsus aina kasvas,ei pööraud tähelepane riigis toimuvale. Rikastus sõjaretketel. Avastas, et Itaalias pole enam midagi vallutada,suundus Egiptusesse (oli Inglismaa koloonia)
Talupoegade õlul lasusid mitmesugused rasked koormised ja kohustused. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 1964. aasta lõpus võeti tollases Eest NSV-s suund kolhooside loomisele. 1947. aasta mais võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse, mis tõi endaga kaasa kolhooside 8 loomise kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Eesti NSV-s loodi esimesed 5 kolhoosi ja laustati nn kulakute väljaselgitamisega. Kulakud olid talupojad, kes kasutasid oma talus palgatöölisi või kes omasid masinaid. 1948. aasta lõpuni hakkasid talupojad üksmeelselt kollektiviseerimisele vastu. Võimu surve tugevnes ja 1948. aasta jooksul tõsteti veelgi makse. Talupoegade vastupanu kolhooside suhtes murti 1949. aasta märtsiküüditamisega. Vähem kui kuu peale küüditamist oli kõikidest Eesti taludest 64% kolhoosides. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. 1950
annaabi.ee 
