36% Eesti soodest. Ei harita. Turba tootmiseks. Lääne-Eesti. Lammimullad (A): gleistunud, glei-, turvastunud(Gr1; Ag, AG) - Jägede tulvaveega üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. 0,8% har. maast. Kasari ja Pärnu jõgikonnas ja Emajõe vesikonnas. Üleujutus took aasa erin. suur. osakesi. Metsi vähe. Ei sobi metsa kasvatamiseks. Lammirohumaade väetamine keelatud. Rannikumullad(Ar): sooldunud glei, glei(Ar, ArG, Gr) alla 1% maafondist. Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Neeldunud Na. Soolalembeline taimkate. Ei teki huumust. Maapinna kerdkides arenevad edasi normaalseteks muldadeks. Jagunevad veereziimi järgi. Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad Üldreeglina alla 3 kraadiga kaldel veega ärakannet ei toimu. Erosiooni ulatus sõltub taimkattest. Hu vaesemad, kuid alustest rohkem küllastunud. Väliselt näha alumiste kihtide värvid. Üle 10 krasdise kaldega nõlvad jätta metsade alla. Ek1...4 kihisemine pinnalt. Eo1...4 kihisemine C-st
Sooldunud rannikumullad Ar. Rannaalal. Nende äratundmise põhiline tunnus mere ääres, sooldunud rannikumuldade korral suur neeldunud Na hulk. Soolalembeline taimkate. Sooldunud rannikumullad on enamasti kohtades, kus mereveetase on kõrgem ja ulatub mullaprofiili , kõrge veetaseme korral võib olla isegi üleujutatud osaliselt (kuivades soolakristallid mulla pinnal). Rannikamuldi alla 1% maafondist Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Enamasti rannarohumaad, rannakarjamaad. Inimtegevuse lakkamisel hakkab pilliroostuma, kivisemate-klibusemate muldade puhul ei loeta päris rannikumuldadeks, vaid klibumuldadeks. Rannakarjamaal karjatatakse lihaveiseid (taimeliigid meeldivad soti mägiveisele meeldib pilliroog), rannaalad on olulised ka kõre, rohekärnkonna pesitsusalana (loigud, tiigid, mis suve lõpuks ära kuivavad). Üldjuhul jagunevad ka veereziimi järgi. Veealused mullad Võrtsjärve ääres.
On merevetest ja mere üleujutustest mõjustatud mullad Ek1...4 kui kihisemine pinnalt Neeldunud Na E01...4 kui kihisemine C-st, ülemine karbon.vaba Soolalembene taimkate EI1...4 happelised kihisemiseta mullad Lääne-Eesti ja saarte lausrannad Alla 1% maafondist Hu vaesemad, kuid alustest rohkem küllastatud AeBC; AeC Rannarohumaad Väliselt näha alumiste kihtide värvid