Vajalikud töövahendid: nõu segu segamiseks kui kasutatakse kuivsegu, puhas vesi, vispel segamiseks, pahtellabidaid. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Krohvipinna pahteldamiseks niisutatakse pind eelnevalt vesidisperisooniga, mis tagab parema nakkuvuse. Kipsplaadist seintel esmalt täidetakse kipsivuugid, kaetakse kruvipead täitepahtliga, seda 2 korda, kuna pahtel kuivab väiksemaks. Ennem teise kihi peale kandmist pinnad lihvitakse liivapaberiga. Siis tehakse lauspahteldus peenpahtliga. Betoonseinale kantakse jämedat pahtlit 2 kihti ja siis peenpahtel. Lagedele tehakse samamoodi lauspahteldus, lihvitakse. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud, tööline peab kandma normidega ette nähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid nt.kindaid, kaitseprille, hingamismaski, põlvekaitsmeid. Töötaja peab vaatama üle töökoha, kontrollima vajalike tööriistade korrasolekut. 2. Pindade krohvimine kipsmördiga
omaduste tunnused. *Kasutusotstarbe ja kvaliteedi klassid. *Säilitus (hoidmine) tingimused. *Nõuded kasutamisel *Orienteeruv kulunorm 1. Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö tegemiseks on vajalik turvavarustus, eelnevalt koristatud pind ja ka põrand peab olema puhas, et kui teha lauspahteldus siis ei hakkaks tolmu või sodi kaasa rullima. Vajalikud töövahendid on erinevate suurustega pahtlilabidad, pahtli ämber, põranda katmiseks vajalikud papid/kiled, lihv paber, hari, kühvel/tolmuimeja. Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus on pinna eelnev puhastu ja pahtli valmistamine, lasta seista nii kaua kui pakendil kirjas, segada uuesti, katta tööpinnal põrand et ei saaks kokku pahtliga, lihvida pinnad kui vajadus, pühkida tolm.
· SOBIVAD TÖÖRIISTAD Värvirull või head seina- laeharjad. Sobiv ka Airless-värvipritsiga töötamiseks. Sobivad harjad on nt: -Fassaadihari (art nr P 6080) -Laehari, väike (art nr P 6054.1) -Laehari, suur (art nr P 6054.2) · EELTÖÖD Aluspind peab olema tolmuvaba, kuiv, rasvast puhas ja stabiilne. Aluskihis ei tohi olla äbitungivaid või -värvuvaid aineid. - Kipsplaadi puhul tuleb vuugid täita vuugipahtliga ja armeerida armeerlindiga ning seejärel teha kipsplaadile lauspahteldus peenpahtliga. - Vanad liimvärvikihid või muud kriitivad kihid hoolikalt maha pesta. Lahtised kihid eemaldada. Tapeediliimi jäägid samuti hoolikalt maha pesta. - Pudiseva liivaga pinnad korralikult puhtaks harjata. - Vanadel krohvidel läikivad või tugevasti liimainega immutatud pinnad mehaaniliselt eemaldada. - Võimalikud õlijäägid betoonipinnalt eemaldada. - Liiga pudedad krohvi- või müüritiseosad eemaldada ja teha parandused.
Üks pahtlikiht kuivab ca ööpäev, seejärel tuleb pahteldatud pind lihvpaberiga (nr 150 või 180) üle lihvida. Kasuta lihvimisel lihvimistalda ja kõrgemal asuvate pindade puhul ka pikendusvart. Remontimisel eemalda vana lahtine, kooruv või pehme viimistluskiht. Kui nurkades on praod, siis tuleb need enne värvimist täita ülevärvitava akrüüliga. Selleks vajad akrüüli ja akrüülipüstolit. Pahtelda väiksemad praod. Ebatasaste pindade puhul tuleb teha lauspahteldus. Ühtlase tulemuse saamiseks lihvi pinda peale iga pahtlikihi kuivamist. Alati peale lihvimist eemalda lihvimistolm. Peale aukude ja pragude parandamist krundi pind. Kruntvärv nakkub hästi aluspinnaga ja krundi külge nakkub omakorda väga hästi viimistlusvärv. Kuivõrd krunt muudab pinna mitte imavaks, siis vähendab see ka pinnavärvi kulu ning pinnavärv jääb ühtlane ilma triipudeta. Kui värvitav pind on
Lasta segul seista 10- 15 min. ja segada seejärel kergelt uuesti. Valmissegatud pahtel kasutatav toatemperatuuril 6 tundi. 2.2.6. Pahteldamine Väga kuivi ja poorseid aluspindu on soovitav eelnevalt niisutada. Segu kantakse seinale pahtlilabidaga või mehhaaniliselt, pritsiga. Lauspahteldamisel saab kasutada laia terassilurit. Osalisel pahteldusel seinale määritud pahtlikihi paksus kuni 5 mm. Lauspahteldusel ühe pahtlikihi paksus 1- 3 mm. Seinale läheb lauspahteldus 3 mm kihina terassiluri abil. Pahteldamine toimub liigutustega alt üles. Üleliigne segu eemaldatakse rihtlattiga. Peale pahteldamist lihvitakse vajaduse korral kõrgemad kohad liivapaberiga. Ühe pahtlikihi kivinemise aeg sõltub kihi paksusest, ventilatsioonist ja temperatuurist. Keskmine kivinemise aeg kuni töödeldavuseni liivapaberiga 2- 6 tundi. Eriti kuivas keskkonnas on soovitav teha seinale kantud pahtlile järelniisutust.
925 m2 20 koos toonimisega Seinte värvimine 2x akrüüllateks värviga Vivacolor Vivaplast 660 m2 20 koos toonimisega Seinte paremakvaliteediline värvimine EPO värviga koos 282 m2 kruntimisega 534 Krohv- ja tasandus Seinte lauspahteldus, kolm korda 925 m2 535 Plaatkatted Niisketes ruumides pindade vooderdamine plaatidega Ragno Mattone 200x200, koos aluspindade ettevalmistamise ja 297 m2 niiskustõkke paigaldamisega 54 Lagede pinnakatted 541 Värvkatted Paneellagede viimistlemine värvi alla 720 m2 Lagede värvimine 2 korda niiskuskindla värviga Vivacolor 36 m2 55 Treppide pinnakatted
Tehnosüsteemide käivitus on eriosade loogiline lõpp. Kontrollitakse süsteemi korrasolek. Vajadusel likvideeritakse kiiresti puudused. Kipsvaheseinad moodustavad suure mahu bürooruumide sisetöödes. Nende ehitust alustatakse pärast põrandakatete paigaldamist. Siseviimistlus värvkatted tehakse kahes osas: krohv (kus vaja) pahtel krunt esimene värv. Eeldatakse, et raudbetoonelementidel ja kergvaheseintel tehakse ainult lauspahteldus, krohvimine on ainult kivist sahtidel, mis ei ole vooderdatud kipsplaatidega. Eeldatakse, et hoone sees viimaseks mustaks tööks on seinte lihvimine, ning enam suurt tolmu ei tekki. Siis kui esimene värv on paigaldatud, tehakse ripplaed, põrandad, klaasvaheseinad, siseuksed, piirded ja paigaldatakse santehnika. Pärast loetletud töid tehakse värvkatete teine osa värviparandused ja teine lõplik värvikiht. See on viimane ehitustöö, pärast tuleb lõppkoristus ja üleandmine
tardunud, tuleb seda hoolikalt veega niisutada. *Orienteeruv kulunorm: Kulunorm 4,0 kg/m2 -5 mm kihina Kott (30 kg) piisab ca 3,5 - 4 m2 pinna krohvimiseks. Eksamipilet Nr.4 1. Pindade pahteldamine Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö tegemiseks on vajalik turvavarustus, eelnevalt koristatud pind ja ka põrand peab olema puhas, et kui teha lauspahteldus siis ei hakkaks tolmu või sodi kaasa rullima. Vajalikud töövahendid on erinevate suurustega pahtlilabidad, pahtli ämber, põranda katmiseks vajalikud papid/kiled, lihv paber, hari, kühvel/tolmuimeja. Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus on pinna eelnev puhastu ja pahtli valmistamine, lasta seista nii kaua kui pakendil kirjas, segada uuesti, katta tööpinnal põrand et ei saaks kokku pahtliga, lihvida pinnad kui vajadus, pühkida tolm.