villane saba). Karu on suur ja kogukas loom ning kui ta mõistatustes läheb, käib, kõnnib, siis tähendab ta sageli heinakoormat, vahel ka atra või härjarakendit. Kui karu ei liigu, siis ta harilikult istub või kükitab kuskil, või ka magab, ning tähendab sel juhul ehitiste kogukaid osi või kohmaka väljanägemisega majapidamisriistu: Karu magab, kõrv kõigub (maja uks); Karu istub katusel, kuldsed kingad jalgas (korsten). Lausevormist Määratud subjektiga mõistatuste süntaksimallide juures võib kõnelda elementaar- ja liitstruktuuridest. Liitstruktuurid on elementaarstruktuuride parallelistlikud topeldused või ahelad. Elementaarstruktuuride "põhjaks" eesti mõistatustes võivad olla kolme tüüpi süntaktilised tuumtarindid: 1) atributiivsed (täiendilised), 2) objektilised (sihitislikud) ja 3) lokatiivsed (kohamääruslikud). Tuuma, mis koosneks substantiivist ja sihitust verbist (st. alusest ja öeldisest)
koopast, vaatas kuud...; Kui müristas ja välku lõi, siis vanapagan silku sõi; Kukulind ja kägu, need on ühte nägu; Laiskus, laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind; Mats linnas, lill rinnas; Oh ihu, ära värise, küll varsti tuleb kevade; Siga läks üle silla, saba tegi tilla-lilla; Ära aja jonni, kukud solgitünni! Vanasõnade kommunikatiivseist funktsioonidest, kujundeist ja lausevormist Need kolm on omavahel seotud asjad. Troobid Mõttekujundite e. nn. troopide põhitüübid on metafoor ja metonüümia. Metafoor on tunnust omistava (predikatiivse) funktsiooniga troop, mis seob kahelt eri mõistealalt pärit mõisteid, esitades tavaliselt midagi vaimset millegi füüsilisena ja/või midagi inimlikku millegi mitteinimlikuna, või ka vastupidi -- midagi abstraktset või mitteinimlikku millegi inimlikuna (viimase troobi nimetuseks on personifikatsioon)
* Küsimus-eitus rõhuasetuse muutus Poiss viskas palli (kinnitav, rõhk tegijal) Pall visati poisi poolt (kinnitav, rõhk pallil) Poiss ei visanud palli (eitav) Kas poiss viskas palli? Kas poiss ei visanud palli? RÕHK ON ALATI SELLEL SÕNAL, MILLEGA LAUSE ALGAB Kõne mõistmine · Lausete analüüsimise aparaat (sentence analyzing machinery SAM). Kasutame süntaksi. Me lähtume iga kord kui kõnet kuuleme, lihtsamast lausevormist- tegija tegevus sihitis- poiss viskas palli. Eeldab seda, et kõik laused on samas vormis. (Ta lasi jalga- jooksis ära ja pidi seejärel arsti juurde minema:D:D) · Lihtsaim lausevorm- eeldame, et meile öeldakse kõigepealt tegija · Konteksti abi. Kui me suhtleme tuleb meile infot ka kehakeelest ja hääletoonist jne · Suhtlemine kui koostöö Grice'i koostööprintsiibid · Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd-kui kuulaja on väsinud, pole suhtlemine eriti edukas
annaabi.ee 
