Stiil peab olema välja peetud, ühtne läbi kogu teksti. Sõnad peavad olema valitud samast stiilikihist. Reporter peab kirjutama oma autoriteksti ühtses neutraalses uudisestiilis ning toimetama sealt välja eri allikate keelelise omapära. Ajalehekeel Leht peab kasutama üldist normkirjakeelt. Uudises tuleb järgida normkirjakeele reegleid. Sõnad ja laused peavad vastama ortograafiareeglitele ja olema grammatiliselt korrektsed. Tekst ei ole lausete rida, vaid seotud lausete võrk. Lausetevahelised seosed peavad olema sidusad. Sidusus peab olema korrektselt vormistatud. Faktid ei ole alati kõik võrdse kaaluga. Lugeja peab aru saama, mis on tähtis ja mis vähemtähtis. Tekstis ei tohi esineda varjatud keelelist manipuleerimist. Ajaleht kasutab lisaks sõnadele ka palju arve. Ortograafia – uudise tekst peab vastama kirjakeele ortograafia reeglitele. Kõrvalkaldeid võib lubada ainult tsitaatides, millega edastatakse kõneleja eripära kõnepruuk. Kolm kohta, kus tehakse vigu: 1
Kirjutaja peab objektidevahelisi suhteid selgepiirilisemaks muutma ka teksti eesmärgipäraselt pealkirjastades ja kaalutledes lõikudeks jagades, samuti keelekasutust ükskasjadeni läbi mõeldes. Tekstisisese ühtsuse loomiseks on palju sõnavaralisi, grammatilisi ja olukorrast tingitud vahendeid: 1) Ainevaldkond ja teemakäsitluse terviklikkus toovad teksti omanäolise sõnavara. 2) Sõnavara stiilivärving kutsub esile ootusi, kuivõrd tõsiselt tuleb tekstisse suhtuda. 3) Lausetevahelised viitesuhted. 4) Erilised sidussõnad väljendavad eriti osalausete, aga ka lausete- ja lõikudevahelisi loogilisi suhteid. 5) Ajavormide ühtsus viib teksti sujuvalt edasi, kuna põhjendamatud hüpped ühest ajavormist teise rikuvad terviklikkuse. 6) Aja- ja kohaviited annavad lugejale tausta nähtuse süsteemi paigutamiseks ja nõnda ka selle paremaks mõistmiseks. (2004: 260) Hea teadustekst on nii lauseehituselt kui ka sõnavalikult lihtne ning väljendus värske ja kulumatu
Rohkem kui 75% maailma keeltest kasutab SVO ja SOV sõnajärge. 10-15% keeltest on VSO-keeled VOS-keeled on haruldased, mõned üksikud keeled on ka OVS. Paljud keeled kasutavad erinevates lausestruktuurides erinevat sõnajärge. Fraasi tasandil on keeltes tavaliselt rangemad sõnajärjereeglid kui lausetasandil. Sõnajärjetüpoloogia seisukohalt on tähtis veel seotud morfeeme kasutavate keelte morfoloogiline tendents eelistada kas sufikseid või prefikseid. 38. Lausetüübid ja lausetevahelised seosed. Lause prototüüp on lihtlause. Süntaksi tähtsaim omadus on võime siduda põhilisi lausestruktuure teineteisega. Kui lause esineb teise lause liikmen on tegemist alistussuhtega. Kõrvuti, samal strukuuritasandil ja samas süntaktilises funktsioonis esinevad laused on rinnastatud. Kõrvallauset osutab sageli alistussidend (et, sest, kui...). Vastavalt sellele, kuhu kõrvallause on matriitlauses sisestatud, võib rääkida algussisestusest, kesksisestusest ja lõpusisestusest
annaabi.ee 
