Kuula, tibu teeb sinu moodustamine skeem: skeemi alusel eest esimese lause ise ära. Mina küsin --------, täiskasvanu sest....... tibult. Miks jalutas Pille tänaval? Pille abiga lauset lõpetades jalutas tänaval, sest ta tahtis oma kübarat näidata (õpetaja asetab lauale lauseskeemi. Sidendi sest kohapeale asetatakse noop, kuhu on kirjutatud sest). Nüüd küsib tibu sinu käest. Miks läks Pille kübar lendu? Kübar läks lendu, sest.... Milleks hakkas Pille kiiresti jooksma? Pille hakkas kiiresti jooksma, sest... Miks oli Pillel lõpuks hea meel? Pillel oli hea meel, sest...
Õpitakse-harjutatakse praktilist grammatikat, tegeldakse praktilise tekstiõppega. Sellise õpitegevuse eesmärk on omandada keelevahendid ning kõneloome- ja kõnetajuoperatsioonid. Otstarbekas on seejuures eristada (metoodiliselt) keele praktilist õppimist (omandamist) ning praktilisi töövõtteid metakeeleliste ülesannete täitmisel. Esimest liiki tegevus on näiteks lausete ja tegevuspiltide sobitamine. Kui sellele lisandub lauseskeemi koostamine või valik, on tegemist metakeelelise ülesandega. Praktilisi metakeelelise analüüsi ja sünteesi ülesandeid rakendatakse abiõppe kõigis klassides (tavakoolis peamiselt algklassides). Emakeele kui abiõppe aine sisu iseloomustavad tunnused: Kõikide teemade käsitlemisel rakendatakse semantilist analüüsi. Keele formaalseid tunnuseid vaadeldakse seoses sellega, kuidas nad eristavad või muudavad keeleüksuse tähendust.
puudutavatele küsimustele vastates. Last suunati küsimustega pöörama jutustuses tähelepanu tegelaste käitumismotiividele ning tunnetele, et kujundada sisukamaid jutustusi. Analüüsile järgnes alati lapse iseseisev jutustamine. Seejärel tegeldi lauseloomeoskuse kujundamisega. Töövõtetena kasutati lause semantilist verifitseerimist- ja lause lõpetamist, kahest osalausest lauseskeemide toel põimlausete moodustamist, lause moodustamist lauseskeemi toel. Õpetatavad lausemallid lapse iseseisvast jutustusest peaaegu puudusid. Järgmise etapi eeltööna teadvustati lapsele jutustuse põhistruktuuri (algus, keskpaik, lõpp). Raskused ilmnesid tegevuste põhjuste (miks midagi tehti) ja eesmärkide (milleks midagi tehti) esile toomisel, mistõttu esines jutustustes palju mõttelünki. Jutustamisel vajas laps abiks suunavaid küsimusi või repliike ning lause alustamist, et esile tuua tegelaste tunded ja mõtted
annaabi.ee 
