kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teine konto kreeditis. 1. Sisenmise kontolli võimalus. 2. Võimaldab perioodilist bilansside koostamist. 3. Lihtne selgitada majandustegevuse tulemus. Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: 1. Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol 2. Aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus. Lausend - Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend. Lausendis määratakse ära, milliseid kontosid tuleks debiteerida, milliseid krediteerida. Lihtlausend – Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. Liitlausend – mis hõlmavad kolme või enamat kontot Komplekslausend - milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot Majandusinformatsiooni tarbijad : omanikud, juhtkond, töötajad, kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid. Aruannete liigitus info kasutajate järgi. 1
Seosed on määratud reeglitega, mis tagavad reaalse süsteemi funktsionaalsuse. Millised objektid milllistega seotud on, selgub töökoha kirjelduse lausetest, kus seoseid väljendavad tegusõnad. Näiteks. Lugeja laenutab raamatut. Objektil lugeja on seos objektiga raamat. Seos on kohustuslik, kui igal olemil peab olema seos ühe või mitme teise olemiga. Seos on mitmekohustuslik, kui igal olemil võib olla seos ühe või mitme teise olemiga. Seose järku näidatakse lausendis sõnadega üks ja ainult üks ja üks või mittu. Näiteks. Iga lugeja võib laenutada ühte või mitut raamatut. Seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. ( Ühele ostjale võib olla väljastatud palju arveid. Kuna ostja andmed on eri tabelis, siis pole arvete tabelis neid vaja korrata, piisab ostja koodist, mille alusel saab ostjate tabelist alati leida ostja nime, aadress jne. See vähendab oluliselt arvete tabelite mahtu
arusaamine, mida ettevõttes tehakse ja milliste objektidega (dokumentidega) manipuleeritakse. Taust peaks olema arusaadavas vormis tekstiline jutustus (skript e. käsikiri), mis kirjeldab organisatsioonis läbiviidavaid tegevusi. Lühidalt: kes mida teeb. Lausendites pannakse süsteemi kohta olemasoleva teadmised kirja lihtlausetena: alusest, öeldisest ja sihitisest (või määrusest) koosneva lihtlausena. Iga lausendi elementide arv peab olema suurem kui kaks ning sõnad lausendis peavad moodustama sidestatud hulga. Lausendite kirjeldamies algoritm: Valida teatav hulk süsteemi kirjeldavaid lausendeid (põhjaks sobib organisatsiooni taustakirjeldus). Sidestada objektid lausendite järgi. Kontrollida, et kogu süsteem oleks kaetud lausenditega. Kontrollida, et lausendid oleksid omavahel vastavuses ning mõistete kasutamine järjepidev. Lausendid on vajalikud, et saaksime kätte objektide (e. reaalses maailmas eksisteerivate asjade)
annaabi.ee 
