d.iii. ¬, . e. Tõestus. Kolm ülejäänud tehet saab avaldada antud komplekti kaudu. 5) a. Ütleme, et valemitest 1, 2,..., n järeldub valem , kui igal neis valemeis esinevate muutujate väärtustusel, millel 1, 2,..., n on tõesed, on ka tõene. b. Teoreem. Valemitest 1, 2,..., n järeldub valem parajasti siis, kui valem 1 & 2 & ... & n on samaselt tõene. b.i. Tõestus. https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php?id=78717 lk 20. 6) a. Lausemuutujat või selle eitust nimetatakse literaaliks. b. Olgu vaatluse all komplekt lausemuutujaid 1, 2,..., n, lisades vajaduse järgi eitusi, moodustame literaalid 1, 2,..., n ning koostame valemi 1 & 2 & ... & n. Sellist valemit nimetatakse täielikuks elementaarkonjunktsiooniks. c. Lausearvutuse valemi täielikuks disjunktiivseks elementaarkonjunktsiooniks (TDNK) nimetatakse valemiga samaväärset
tõene. Teoreemid järeldumise ja samaväärsuse taandamisest ühe valemi omaduse kontrollimisele o Samaväärus F ↔ G o Järeldumine F → G 7 6. Literaal, täielik elementaarkonjunktsioon, täielik disjunktiivne normaalkuju, nende tõesuspiirkondade kirjeldused. TDNK olemasolu ja ühesus. TDNK-le teisendamise algoritm, tema etappidel kasutatavad samaväärsused. [1] Literaal o DEF: Literaaliks nimetatakse lausemuutujat või selle eitust, literaale loetakse positiivseks või negatiivseks vastavalt selelle, kas ta on puhas lausemuutuja või koos eitusega. N: A, B, ¬C Täielik elementaalkonjuktsioon o DEF: Muutujate X1, X2…, Xn täielikuks elementaarkonjunktsiooniks nimetatakse literaalide konjunktsiooni L1&L2&,..., &Ln Täielik disjunktiivne normaalkuju o DEF: Lausearvutuse valemi F täielikuks disjunktiivseks normaalkujuks (TDNK)
Selle kohta öeldakse, et samale tehtesümbolile vastab sama tõeväärtusfunktsioon nii loogikaalgebras kui ka lausearvutuses. D7.2.2. Lausearvutuse tehe on formaalsete lausete hulgal defineeritud tehe, mille tulemi kuju on üheselt määratud operandide ja tehtesümboliga. Lauset, mis ei sisalda tehtesümboleid ja millele saab sõltuvalt interpretatsioonist omistada erinevaid tõeväärtusi, nimetatakse lausemuutujaks. Lausearvutuses tähistatakse lausemuutujat tavaliselt suurtähega, nt A või C. Lausearvutuses kasutatakse ka metamuutujaid: tegemist on sümbolitega, mis ei ole lausemuutujad, vaid muutujad, mille väärtusteks on konkreetsed laused. Vastavalt konkreetse lause tõeväärtusele omandab ka metamuutuja sel puhul konkreetse tõeväärtuse. Lausearvutuses tähistatakse metamuutujat tavaliselt väiketähega, nt p või t. Valem on lauseloogikas avaldis, mis sisaldab lausemuutujaid või metamuutujaid.
Selle kohta öeldakse, et samale tehtesümbolile vastab sama tõeväärtusfunktsioon nii loogikaalgebras kui ka lausearvutuses. D7.2.2. Lausearvutuse tehe on formaalsete lausete hulgal defineeritud tehe, mille tulemi kuju on üheselt määratud operandide ja tehtesümboliga. Lauset, mis ei sisalda tehtesümboleid ja millele saab sõltuvalt interpretatsioonist omistada erinevaid tõeväärtusi, nimetatakse lausemuutujaks. Lausearvutuses tähistatakse lausemuutujat tavaliselt suurtähega, nt A või C. Lausearvutuses kasutatakse ka metamuutujaid: tegemist on sümbolitega, mis ei ole lausemuutujad, vaid muutujad, mille väärtusteks on konkreetsed laused. Vastavalt konkreetse lause tõeväärtusele omandab ka metamuutuja sel puhul konkreetse tõeväärtuse. Lausearvutuses tähistatakse metamuutujat tavaliselt väiketähega, nt p või t. Valem on lauseloogikas avaldis, mis sisaldab lausemuutujaid või metamuutujaid.
annaabi.ee 
