Arutlemine analoogia põhjal: } Omaduste ülekandmine objektide sarnasuse põhjal: } Järeldusskeem: ◦ Eeldused (e. teada olevad faktid): Kui objektil A on attribuudid a, b, c ja d Ja objektil B on attribuudid a, b, c ◦ Järeldus : Siis on tõepärane, et ka objektil B on attribuut d. Lause esitab teadmist, mis võib olla tõene või väär. Lauseid tähistame lauseloogikas lausemuutujatega: • Term tähistab objekti, mis sisaldub väites • Term omab tõeväärtusest erinevat väärtust: täisarv, nimi, kaardimast jne Termide defineerimine: Defineerimine üldise tüübi ja kitsendava(te) omadus(t)e kaudu: ◦ Definitsioonis ei tohi kasutada defineeritavat termi (ringdefinitsioon e. tautoloogia) Rekursiivne definitsioon Uus termi eksemplar defineeritakse varem defineeritud eksemplaride kaudu, kuid
Selliseid funktsioone nimetatakse algebralisteks teheteks või ka lihtsalt teheteks(operation). Tehte tulemid kuuluvad võimalike argumentide hulka A. Tehte argumente nimetatakse operandideks. LOOGIKAALGEBRA TEHE on tõeväärtuste hulgal(tõene, väär) defineeritud tehe. Neid arve, millega tehet sooritatakse nimetatakse OPERANTIDEKS. Kui tehtes on kaks operanti, siis on tegemist BINAARSE tehtega. Kui tehtel on üks operant, nt ruutu tõstmise tehe, siis on see UNAARNE tehe. Lauseloogikas on kasutusel KAKS ALGEBRAT, mis kuuluvad BOOLE’I algebra klassi: tõeväärtuste algebra ja lausearvutuse algebra. Boole’i algebra lihtsat erijuhtu, mida esindab kahe kahe tõeväärtusega Boole’i algebra, nimetatakse ka loogikaalgebraks. Lausearvutuse Boole’i algebra kandvat hulka võiks nimetada FORMAALSETE LAUSETE hulgaks, need esinevad sümbolkujul, neil pole iseenesest ei tõeväärtust ega tavakeelset kuju. LAUSEARVUSTUSE TEHE on formaalsete lausete hulgal defineeritud tehe,
Klassikaline loogika on kahevalentne (bivalent): igal lausel saab olla üks kahest tõeväärtusest (truth value), mille nimetusteks on tõene (true) või väär (false). Lausete tõeväärtusi tõene ja väär tähistatakse mitmesugustel viisidel. Ingliskeelsetes tekstides on kõige levinumateks variantideks vastavate ingliskeelsete sõnade esitähed T ja F või numbrid l ja 0. Eesti keeles kasutatakse samuti numbreid või tähistepaari T ja V või t ja v. Lihtväiteid nimetatakse lauseloogikas lihtlauseteks. Lausete tõeväärtus tuleneb kas lause enda loogilisest vormist, antakse otseselt ette või antakse ette loogikavälise kontekstiga. Võib esineda olukordi, kus lause tõeväärtus pole teada, kuid see peab põhimõtteliselt olemas olema, vastasel juhul pole tegemist lausega lausearvutuse mõttes. Lauseloogikas uuritakse liitlauseid, mille tõeväärtus on määratud osalausete ehk komponentlausete tõeväärtustega. Mitte igasuguse liitlause
D7.1. Klassikaline loogika on kahevalentne (bivalent): igal lausel saab olla üks kahest tõeväärtusest (truth value), mille nimetusteks on tõene (true) või väär (false). Lausete tõeväärtusi tõene ja väär tähistatakse mitmesugustel viisidel. Ingliskeelsetes tekstides on kõige levinumateks variantideks vastavate ingliskeelsete sõnade esitähed T ja F või numbrid l ja 0. Eesti keeles kasutatakse samuti numbreid või tähistepaari T ja V või t ja v. Lihtväiteid nimetatakse lauseloogikas lihtlauseteks. Lausete tõeväärtus tuleneb kas lause enda loogilisest vormist, antakse otseselt ette või antakse ette loogikavälise kontekstiga. Võib esineda olukordi, kus lause tõeväärtus pole teada, kuid see peab põhimõtteliselt olemas olema, vastasel juhul pole tegemist lausega lausearvutuse mõttes. Lauseloogikas uuritakse liitlauseid, mille tõeväärtus on määratud osalausete ehk komponentlausete tõeväärtustega. Mitte igasuguse liitlause