tekib ka ise reaktsioon/stiimul midagi öelda ilma et keegi peaks teda n.ö pudeliga viskama Ratsionalistlik PSL See koolkond ei nõustunud et kõne tekib assotsisoonidena(üks sõna kutsub esile teise). Järgisid lühimälu(7 pluss 2) lastel. Muuteoperatsioonid on vajalikud selle jaoks et laps oskaks oma mõttest või nt pildi järgi moodustada lause. Baaslause ehk tuumlause. Lause mis koosneb vaid kohustuslikest lauseliikmetest(mari istub: sajab: too vett) ehk sealt lausest ei saa enam midagi ära võtta. Tuletatud lause. Baaslausele lisatakse liikmed lause täienduseks.( too klaas külma vett: mari istub kollasel toolil). Kognitiivse PSL käsitlus kõneloome ja Âtaju protsessist. põhiseisukohad: keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust, intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. Kõne areng sõltub lapse tegevusest. Kujuneb seos praktilised
tuleb õpetada. Sh asendustegevused jms. KARLEPI RAAMAT LK 20-21. Vt ka kõneloome teema. Muuteoperatsioonid- operatsioonid, mille abil muudetakse süvastruktuur (tähendused, mõtted). Selleks, et baastähendustest moodustada mõtestatud lause, tuleb kasutada muuteoperatsioone. Lause keerukus sõltub sellest kui palju ja milliseid operatsioone on sooritatud. Jaotatakse kohustuslikeks/obligatoorseteks (moodustatakse baaslause/tuumlause/elementaarlause  koosneb ainult kohustuslikest lauseliikmetest, vabu laiendeid ei ole. "Too vett", "Sajab", "Mari istub"), vabatahtlikeks (fakultatiivsetest) osadest. (nt põimlause). Sama süvastruktuur- erinev pindstruktuur- saab ka teistmoodi öelda <- muuteoperatsioonide õpetamine · Tal on halb iseloom · Ta on halva iseloomuga Keelepädevus- kõnevõime, võime kõnet luua, kõneloomeüksuseks oli lause. · Language performance- keelekasutus Language performance vc language competence (pädevus)
Vabade laienditega laused, rääkimata liitlausetest, sisaldavad enamat kui ühte propositsiooni ehk teisisõnu, moodustavad liitpropositsiooni. Traditsioonilise terminoloogia järgi kujutab propositsioonistrateegia endast operatsioone lausetähenduse mõistmiseks. Tasub veelkord meelde tuletada, et mõistmisraskusi tekitab lastele sõnatähenduste puudulik valdamine ja suhete kommunikatsiooni väljendavate konstruktsioonide keerukus. Lauseliikmetest kipuvad lapsed pöörama vähe tähelepanu täienditele ja vabadele määrustele.  Lokaalse sidususe (koherentsuse) strateegia. Eesmärgiks on seostada ütluse (sidusa lauserühma) propositsioonid. Valdavalt on tegemist kõrvuti asuvate lausete või lauseosade tähenduste ühendamisega tervikuks. Strateegia kirjeldamiseks kasutatakse ka metafoorseid väljendeid nagu mõtete haakumine või mõtete liitmine.
annaabi.ee 
