NB! Ojja , majja, tujju Ü ja i järel ei kirjutata j : süüa,müüa,püüa,käiatud, saiad, preemia J kirjutatakse ü ja i järele ainult tegijanimedes ja liitsõnades: teenija , tulija, müüja, elektrijuhe KIRJAVAHEMÄRGID 1.Koondlauses on korudvad lauseliikmed , mis eraldatakse koma,sidesõna või koma ja sidesõnaga. Koma pannakse : kuid,aga,vaid,ent ette Ei panda: ja , ning,ega ,või,ehks nii.. kui ka ette Mõttekriips- siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna 2.Lisand Eeslisandile koma ei panda Lisand eraldatakse põhisõnast komadega ainult siis , kui ta asub põhisõna järel . Kui järellisand on omastavas käändes siis pannakse koma ainult lisandi ette Komaga ei eraldata: lisand on olevas käändes kui-lisandit 3.Rindlause Osalausete liitumiskohal on koma. Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette koma ei panda ( ja ,ning,ega ,või )
määrus vastab küsimustele alates sisseütlevast ÖT öeldistäide lauses, kus on OLEMA verb, näitab kes, mis, missugune on alus Erinevad lauseliigid · KOONDLAUSE - KL-s ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega , või, ehk, nii...kui ka ette - KL-s pannakse oma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette - koolonit kasutatakse KL-s siis kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna - mõttekriipsu kasutatakse siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna - eeslisandit komaga ei eraldata (DIRIGENT Tõnu Kaljuste sõitis USA-sse) - järellisand eraldatakse komaga (Tõnu Kaljuste, dirigent, tuli USA-st tagasi) - kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma vaid lisandi ette (Tõnu Kaljuste, dirigendi auto oli lume all) - komaga ei eraldata järellisandit kui see on olevas käändes (Ants korrapidajana oli tubli) ja
Kuna üksiktermin rakendub vaid ühele objektile, siis see objekt moodustab ühest elemendist koosneva termini mahu. Üksikväite subjekt haarab paratamatult kogu oma mahu ja sarnaneb selle poolest üldväitega. Selline käsitlusviis õigustab ennast nt süllogistikas, kuid ei sobi hästi loogilise ruudu jaoks. Terminite mahtude reeglite mõistmiseks võib appi võtta Euleri diagrammid (ringid). Euleri ringid tähistavad järgnevalt loogilistele lauseliikmetele subjektile (S) ja predikaadile (P) vastavate mõisteväljendite mahtusid. Üldjaatav väide (Kõik S on P) on tõene kahel juhul: Joonis 4.2. Euleri diagramm üldjaatava väite subjekti ja predikaadi mahtude kohta. On vaid kaks võimalust: kas subjekti ja predikaadi mahud on kokkulangevad (subjekti ja predikaadi mahud on identsed) või moodustab subjekti maht vaid osa predikaadi mahust (subjekt on predikaadi suhtes alluv termin). Kõiki olukordi haarab valem S+aP–.
Kuna üksiktermin rakendub vaid ühele objektile, siis see objekt moodustab ühest elemendist koosneva termini mahu. Üksikväite subjekt haarab paratamatult kogu oma mahu ja sarnaneb selle poolest üldväitega. Selline käsitlusviis õigustab ennast nt süllogistikas, kuid ei sobi hästi loogilise ruudu jaoks. Terminite mahtude reeglite mõistmiseks võib appi võtta Euleri diagrammid (ringid). Euleri ringid tähistavad järgnevalt loogilistele lauseliikmetele subjektile (S) ja predikaadile (P) vastavate mõisteväljendite mahtusid. Üldjaatav väide (Kõik S on P) on tõene kahel juhul: Joonis 4.2. Euleri diagramm üldjaatava väite subjekti ja predikaadi mahtude kohta. On vaid kaks võimalust: kas subjekti ja predikaadi mahud on kokkulangevad (subjekti ja predikaadi mahud on identsed) või moodustab subjekti maht vaid osa predikaadi mahust (subjekt on predikaadi suhtes alluv termin). Kõiki olukordi haarab valem S+aP.
annaabi.ee 
