3. mitmekordne teksti lõpetamine (mitu üksteist hõlmavat lõpetust) või lõpetamata jätmine; 4. oskamatus teemakohaselt ja järjekindlalt arutleda; 5. jutustuse domineerimine arutluse või argumentatsiooni asemel; 6. slängi põhjendamata kasutamine; 7. suulist kõnet iseloomustav üldsõnalisus (nt asi, panema, lööma jt) ja liigne asesõnalisus; 8. rõhusõnadega liialdamine; 9. lendsõnade ja väljendite põhjendamata kasutamine; 10. sarnaste lausekonstruktsioonide kasutamine (nt lihtlauselisus). Teemasid harjutamiseks: ,,Ajad on teised, inimesed endised." (A.H.Tammsaare) Mitte jõus pole tõde, vaid tões on jõud Unustatud väärtused Kunst ühendab inimesi Noored mitmekultuurilises maailmas Ajakirjandus nüüdisaegse elu peegel Spordis ei ole lihtsaid võite ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk." (L.Tolstoi) Inimese elu on tema enese nägu Kõigel siin ilmas on hind Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004
3.mitmekordne teksti lõpetamine (mitu üksteist hõlmavat lõpetust) või lõpetamata jätmine; 4.oskamatus teemakohaselt ja järjekindlalt arutleda; 5.jutustuse domineerimine arutluse või argumentatsiooni asemel; 6.slängi põhjendamata kasutamine; 7.suulist kõnet iseloomustav üldsõnalisus (nt asi, panema, lööma jt) ja liigne asesõnalisus; 8.rõhusõnadega liialdamine; 9.lendsõnade ja väljendite põhjendamata kasutamine; 10.sarnaste lausekonstruktsioonide kasutamine (nt lihtlauselisus). Kasutatud allikad Eesti keel. Riigieksam 2003. Riigieksam 2004. Tallinn, 2003 Emakeel. Riigieksam 1999. Tallinn, 1999 M.Hennoste, Arukas arutleja. Virgela, 1998 M.Hennoste, Kirjutamise kunst. Künnimees, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Koolibri, 2000 M.Hage, Tekstiõpetus. Ainevihik. Koolibri , 2000 T.Õunapuu, Eksamikirjand kui niidirull. Koolibri, 1998 R.Vääri, Kaunis kirjakeel väljendab eestikeelset mõtlemist. Õpetajate Leht, 16. aprill 1999
74. Õiguse tõlgendamise olemus: Tõlgendamine on tegevus, mille abil muudab tõlgendaja tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendaja seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Seaduse teksti täpne tähendus on alati problemaatiline. Tegemist on nn. Erialakeeles formuleeritud lausetega, mis võivad oluliselt erineda käibekeeles üldtunnustatud sõnade ja tervete lausekonstruktsioonide tähendusest. Õnneks on paljud tähtsamad õiguse mõisted seaduses endas määratletud legaaldefinitsioonide kaudu. Näiteks: õigus- ja teovõime, tehing, ametiisik, haridus jne. Samas on mõnedel terminitel eri õigusharudes erinev tähendus. Erinevalt võib (tuleb) mõnda ühte ja sama terminit mõista mõnikord ka sama õigustloova akti raames. Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Ta on seotud sõnade ja lausekonstruktsioonide tähendusega. Selleks
Näit.:Kui mulle ei maksta nõutud tasu, siis ma ei kirjuta töölepingule alla. Nimetatud liitotsustuse tüübid on olulised ka selle tõttu, et need esinevad sageli deduktiivses järelduses, s.o. süllogismis. Viimane, ekvivalentne (võrdväärne) liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on tasakaalustatud ühendavate sõnadega "...siis ja ainult siis, kui ..." esineb suhteliselt harva ja süllogismide struktuuris üldse mitte. Tavamõtlemises puudub vajadus selliste, pisut kohmakate lausekonstruktsioonide järele. Näiteks,Teadusliku kirjanduse kirjastamisega saab ilma riikliku totatsioonita toime tulla vaid siis ja ainult siis, kui on piisavalt palju seesuguse kirjanduse tarbijaid. Ekvivalentsed otsustused ei leia rakendamist üldloogika kursuses. Kokkuvõtteks: 1. nimetus 2. tähendus 3. ühendused 4. sümbol 5. näide konjunktiivne ühendav ja, ning, & pq disjunktiivne liigitav või, kas ..või v pvq implikatiivne tingiv kui...siis.... pq
annaabi.ee 
