Ilmuma hakkas Tarto-Ma Rahwa Kalender ning Tarto maa rahwa Nädalli-lehte, mis jätkasid tartukeelse kirjanduse traditsiooni 18. Sajandi eesti kirjakeele lühiiseloomustus Valdavaks kirjaviisiks sai B. G. Forseliuse ja J. Hornungi kasutusele võetud nn vana kirjaviis 1739, aasta täispiibli alusel ühtlustus kirjakeel Piiblikeel jäi eeskujuks kuni 19. sajandi esimese pooleni Piiblikeele alusel tekkis kõrgstiilne ja lauseehituslike võõrmõjudega raamatukeel Lõunaeesti kirjakeel hakas 18. sajandi teisel poolel vähehaaval taanduma ning põhjaeesti kirjakeel muutus laiemalt kasutatavaks. Kasutatud kirjandus Martin Ehala 2012 „Keel ja ühiskond“ lk 91-93 http://www.koolibri.ee/download/? action=binary&id=2522 (27.09.2015)
o eestlasest Mangu Hansult pietistlike tekstide tõlge + vaimulikud laulud o Ilmus usu- ja ilukirjandust, perioodikat, tarbekirjandust: 18. saj lõpus alustas Tarto-Ma Rahwa Kalender, Tarto maa rahwa Näddali-leht ü Valdav Forseliuse ja Hornungi nn vana kirjaviis ü 1739 piibli ilmumine ühtlustas kirjakeele, mis eeskujuks kuni 19. sajandi esimese pooleni, ü tekkis kõrgstiilne ja lauseehituslike võõrmõjudega raamatukeel, ü hakkas ilmuma poolilmalik jutukirjandus, ü 18. saj teisel poolel hakkas lõunaeesti kirjakeel taanduma, ü põhjaeesti keel muutus laiemalt kasutatavaks ka Lõuna-Eesti murdealadel.
Jihann Christian Quandti 1737.a ilm vagade juttude kogumik. Eestlasest Mangu Hansult pietistlike tekstide tõlge + vaimulikud laulud Ilmus usu- ja ilukirjandust, perioodikat, tarbekirjandust: 18. saj lõpus alustas Tarto-Ma Rahwa Kalender, Tarto maa rahwa Näddali-leht Valdav Forseliuse ja Hornungi nn vana kirjaviis 1739 piibli ilmumine ühtlustas kirjakeele, mis eeskujuks kuni 19. sajandi esimese pooleni. Tekkis kõrgstiilne ja lauseehituslike võõrmõjudega raamatukeel. Hakkas ilmuma poolilmalik jutukirjandus. 18. saj teisel poolel hakkas lõunaeesti kirjakeel taanduma, põhjaeesti keel muutus laiemalt kasutatavaks ka Lõuna-Eesti murdealadel. 10. 19. saj alguse kirjakeele arendamine: ● J. H. Rosenplänteri „Beiträge …“ kui eesti kultuuri ja keelde puutuva vahendaja (lk 95-96) - See oli esimene teaduslik väljaanne, mis läbinisti oli
annaabi.ee 
