kultuuriline enesetapp, ja see on midagi kohutavat. Eesti Vabariik on arukas riik, ent nooruse tõttu oskamatu tõeliste väärtuste hindamisel. Kultuur pole uhkeldamiseks, vaid hädavajalik rahva ühtsuse tagamiseks. Kui kultuur peaks tõesti kunagi kaduma, lakkab riik olemasolust tal pole enam mingit mõtet, kui pole, keda ühendada ja kaitsta. Eesti keel on habras ja tundlik võõrkeelte mõjutuste suhtes, seega tuleb teda rohkem kasutada, eelistades keerukamaid lauseehitusi lihtsamatele. Sama tähtis on kunst ja teater, millel on pigem ajaloolise mäletamise ülesanne. Alguseta pole midagi, seega tuleb mäletada ja meenutada oma rahva traditsioone ja pärimusi ning kanda need edasi ka tulevastele põlvedele, et kindlustada kultuurilise enesetapu vältimist. Ainult nii saab elu edasi kesta.
erinevaid eksiarvamusi. Kindlasti ei tohi seejuures teenusepakkuja unustada, et tugispetsialistide roll on toetada pere eelistusi ja pere keelevalikuid. Töötades autismispektri häiretega lastega, kes ei suhtle verbaalselt aga kasvab kakskeelses keskkonnas on samuti vaja sellega arvestada. Peab teadma milline on lapse suhtluskeskkond ehk siis kool, kodu ja vaba aja tegevused. Milline on emakeel ja kas need kaks keelt erinevad? Oluline on teada keelte võrdluses näiteks lauseehitusi ja sõnade järjekorda erinevates keeltes. Kuna keel omandatakse sotsiaalselt suheldes, siis on oluline seda kõike teada. Selle info saame teada perega suheldes ja ühiselt eesmärkide püstitamises. Sekkumiste eesmärgid ja pere eesmärgid peaksid olema sarnased, et saavutada häid tulemusi. Samuti peavad olema teada pere keelelised ja kultuurilised eelistused. Sellest vaatevinklist tuleb vaadata ka kommunikatsiooniseadmete programmeerimist ja kohandada neid vastavalt kulutuurilisele
Tüüpilised raskused on samad mis ükskeelsetel kõnepuudega lastel. Eesti keeles on rasked etnograafilised sõnad või tuletised ja liitsõnad. Nende moodustamisraskustele tuleb tähelepanu suunata. Samuti rasked erinevad fraseologismid ehk piltlikud väljendid. Rasked on muidugi ka kõlalt ja tähenduselt sarnased sõnad. Gramaatiline interferentson samuti see, mis vajab just mõtlemiskeele tasandil tööd. Kasutame gramaatilisi morfeeme, tüvevaheldust ja erinevaid lauseehitusi ( mis on kohustuslikud lauseliikmed ja mis järjekorras need on). Tüvevead on sõnajärje vead. Kõige keerulisemad on sihitiskäänded, tüvede vale kasutus, -ma ja -da tegevusnimed, abisõnad, umbisikuline tegumood , täisminevik ja ühildumisvead. Muukeelsetel lastel on nende omandamine raske ja on vaja õppida. Süntaksit ja morfoloogiat omavahel võrreldes on morfoloogia ikkagi raskem. Paradigmaatiline interferents on see kuidas öelda õiges kohas õigel viisil õiget asja.
annaabi.ee 
