Sellega võib kaasneda eestikeelse tähenduse ununemine. Nii segunebki eesti keel võõrkeeltega ja lõpptulemus on see, et Eesti rahvas kõneleb keelt, mis pole eesti ega ka mingi muu keel. Õige eesti keele säilimise võtmeks on see, et me õpiks seda rohkem, hoolikamalt ja pühendunumalt. Inimesed arvavad, et kui nad saavad oma keeleoskusega igapäevaelus hakkama, siis sellest piisabki. Kuid tegelikult peaks suurt tähelepanu pöörama õigekirjale, õigele sõnakasutusele ja lauseehitusele. Kui igaüks pidevalt oma suva järgi kõneleb, siis jääb see kõrvu ka teistele inimestele ja lastele ning nad omandavad valed teadmised. Ajapikku eesti keel, enda õigel kujul, kaob, sest inimesed lihtsalt ei tea, kuidas on õige või vale. Võimalusi eesti keele kaitsemiseks ja säilitamiseks on mitmeid. Eestis on palju koole, kus on haritud ja vilunud eesti keele õpetajad, kes pakuvad kõrgel tasemel keeleõpet. Noorte ülesanne on vaid kohusetundlikult koolis käia ja agaramalt õppida
kus eesti keele kõnelejaid, keda on niigi vähe, pole eneam üldse. Kuid mida saaksid eestlased eesti keele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Õige eesti keele säilimise võtmeks on see, et me õpiks seda rohkem, hoolikamalt ja pühendunumalt. Inimesed arvavad, et kui nad saavad oma keeleoskusega igapäevaelus hakkama, siis sellest piisabki. Kuid tegelikult peaks suurt tähelepanu pöörama õigekirjale, õigele sõnakasutusele ja lauseehitusele. Sest kui igaüks pidevalt oma suva järgi kõneleb, siis jääb see kõrvu ka teistele inimestele ja lastele ning nad omandavad valed teadmised. Ajapikku eesti keel, enda õigel kujul, kaob, sest inimesed lihtsalt ei tea, kuidas on õige või vale. Kindlasti peame eesti keelt kaitsma teiste, tänapäeval mõjuvõimu omavate keelte eest, nagu saksa , inglise, või vene keel. Inimesed peavad järjest rohkem oluliseks võõrkeelte õppimist,
Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b) Ebatäpsus c) Evaluatiivne avatus väärtuseline V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatiliseda a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja
Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b) Ebatäpsus c) Evaluatiivne avatus väärtuseline V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja
Nt. § 39 autoriõigus on võõrandamatu õigus (ei tohi ära võtta) § 1 iseseisvus on võõrandamatu (ei tohi ära anda) b) Ebatäpsus c) Evaluatiivne avatus väärtuseline V Võimalikud argumendivormid 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a) Semantilised (sõnade tähendus) § 28 lg 4 b) Süntaktilised (viited lauseehitusele) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe )subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised a) Konsistentsi tagavad eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b) § 65 p.7 ainsuse kindel kõneviis on kohustatud c) Kontekstuaalsed viitab normi asukohale seaduse kontekstis d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja
b. Ebatäpsus c. Evaluatiivne avatus – üks mõiste normi tekstis väärtuseliselt avatud (tema kohaldamine eeldab väärtushinnangu kujundamist) Nt § 32 lg 1 l 2 „üldistes huvides“ V Võimalikud argumendivormid 12 1. Lingvistilised argumendid (keelelised) a. Semantilised (sõnade tähendus) § 8 lg 1 b. Süntaktilised (viited lauseehitusele) § 34 lause 2 („ja“ see kõik peab olema korraga) 2. Geneetilised (tekstikoostamise protsessis osalenud isikute tegelik tahe) subjektiiv teleoloogiline 3. Süstemaatilised (põhiseadus üks süsteem, jagunevad 8 alapunktiks) a. Konsistentsi tagavad – eesmärgiks vältida vastuolusid põhiseaduse normide vahel b. ainsuse kindel kõneviis – on kohustatud § 65 p
annaabi.ee 
