nende tükid (joonis 1). Setend on karbipoolmete tumedast värvusest tingitult kohati tumehall ning meenutab konglomeraati (nn ooboluskonglomeraat) (joonis 1). (www.ut.ee) Pärast rikastamist on fosforiidimaak lähteaineks fosforväetistele, nagu fosforiidijahu, superfosfaat ja granuleeritud superfosfaat. Peale selle toodeti superfosfaadi tootmisjääkidest „valget tahma” kummitööstusele ning naatriumsilikofluoriidi taimekahjurite tõrjeks. (Lauringson, Reier, 1981) 1. MIS ON FOSFORIIT? Fosforiit ehk oobolusliivakivi mineraalne koostis on suhteliselt vaene: kaks põhilist komponenti on kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat (täpsemalt fluorokarbonaatapatiit). Viimastest koosnevad käsijalgsete ehk brahhipoodide (perekonnad Obolus, Schmidtites jt) kojad. Nende hulgas on harva säilinud terveid poolmeid, enamasti on tegemist karpide tükkidega (joonis 1), millest väiksemad kannavad detriidi nime
ning kultuurtaimed jätavad umbrohtudele rohkem pinda ja valgust. Ühtlasi muutub kultuurtaimede ja umbrohtude, samuti umbrohuliikide endi konkurentsisuhe ning umbrohtude surve suureneb. Seega on vaja tõhusat umbrohutõrjet. Meetmena tulevad kõne alla sobiv külvikord, mullaharimine ja väetamine orgaaniliste väetistega. Praktikas tekkib küsimus, kuidas planeeritud külvikord umbrohtumist mõjutab ja kuidas umbrohutõrje efektiivistada (E. Lauringson 2004). Tavaliselt on nii, et ökoloogilises viljeluses rikastub umbrohtude liigiline kooseis harvem esinevate umbrohtudega ning teatud aja jooksul kujuneb välja mahepõllundusele omane taimekooslus. Uurimised on näidanud, et umbrohtude liigiline koosseis muutub veel ka kolmandal- neljandal aastal pärast üleminekut ökoviljelusele. Uute umbrohuliikide lisanduses ei vähene selliste umbrohtude arvukus, valge hanemalts, roomav madar, vesihein. Kui
Suurimad ekspordi artiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad Suurimad impordi partnerid on Hiina, Kanada, Mehhiko, Jaapan, Saksama Suurimad impordiartiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad, tarbekaubad USA-s on telefone 1000 inimese kohta 870,3 Usa-s on internetikasutajaid 1000 inimese kohta 744,6 Ingrid Lauringson 10A
rannikumere ökosüsteemidele ning erandiks ei ole ka Läänemeri. Eutrofikatsiooni poolt põhjustatud mõjutused on geomorfoloogilistest ja hüdroloogilistest teguritest sõltuvalt erinevates paikades isesugused (ülevaade Martin et al., 2006). Näiteks avaldab eutrofeerumine madalatele ja suletud merealadele hoopis teistsugust mõju ning pigem tõstab põhjaloomastiku biomassi, kui sügavatele merealadele, kus orgaanika settimine alandab oluliselt vee hapnikusisaldust (Lauringson, 2005). Kõik need faktid aitavad meil paremini mõista, miks Läänemeres on oluline kaitsealade moodustamine ja nende võrgustike reguleerimine. Küsimus, kuidas seda teha seda 15 võimalikult efektiivselt ja reeglina piiratud ressurssidega, vajab käsitlemist nii riigi kui regiooni tasandil. 3.2. Merekaitse korraldamine Läänemeres Igal Euroopa Liidu (EL) riigil on omapoolsed kohustused looduskaitses ning EL-i tasandil
kultiveerimisel suurenenud nende efektiivsus 6...12%, võrreldes ühekordsega. Samal ajal on aga suurenenud kütusekulu kuni kaks korda (10,5 l/ha 21,1 l/ha). Lahusagregaatne põllukultuuride viljelemine, kus iga tööoperatsiooni tarvis on eri agregaat, ei ole energia- ega loodussäästlik. Seepärast, kui vähegi võimalik, tuleks üle minna põimagregaatidel põhinevale viljelemisviisile. Umbrohutõrje maheviljeluses, põllukultuuride kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje Enn Lauringson, Liina Talgre Kuna maheviljeluses ei kasutata herbitsiide nii nagu tavaviljeluses, tekitab see suure väljakutse. Tööpanuse suurenemine umbrohutõrjel, eelkõige köögiviljadel, toob kaasa tootmiskulutuste suurenemise ja mõjutab majanduslikkust. Kuna keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata, peab arvestama, et umbrohutõrje oleks terviklik süsteem, kus suurt rolli mängivad külvikord, mulla ettevalmistamine külviks, sõnnikumajandus, haljasväetised ja külvisenorm
harimine, samas kui Gk mullale on parim valik metsastamine või rohumaa rajamine. 29 Kasutatud kirjandus 1. Astover, A. Kõlli, R. Kukk, L. Tamm, I. Tartumaa maaressurss. http://www.tas.ee/files/Tartu_maaressurss_loplik.pdf 25.09.2015 2. Astover, A. Ilumäe, E. Kanger, J. Kevvai, L. Kevvai, T. Kärblane, H. Lauringson, E. Loide, V. Rooma, L. Sepp, K. Talgre, L. Tamm, U. 2014. Väetamise ABC. Saku, 50 lk. 3. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. 2013. Muldade väliuurimine Tartu, 70 lk. 4. Astover, A. Kõlli, R. Leedu, E. Reintam, E. Roostalu, H. 2012. Mullateadus. Tartu, 486 lk. 5. Astover, A. Tehnogenne erosioon. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld/erosioon/tehnogeenne- erosioon#.VgWFM5cqcrg 25.09.2015 6
annaabi.ee 
