sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teiseteisesele jahti? 11.Kuidas esitati tavaliselt tantse? 12.Kes oli kõrgrenessanssi olulisim helilooja? (Ainult eesnimi) 13.Mis tekkis madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? 14.Milline kontsertmissa kasvas välja keskaegse kirikliku tarbemissa rüpest? 15.Kes vallandas 1517. Aastal protestantliku reformatsiooni? 16.Milline oli peaaegu kogu Palestrina looming? 17.Kuidas nimetati Itaalia tähtsamat lauluvormi? 18.Keelpill millel on nö. kael ära murtud? 19.Kõversarv 20.Üks leinamissa osa. …..(Püha) ja Benedictus (Kiidetud olgu) 21.Mis oli kõrgrenessanssi kõige esiduslikum žanr? 22.Mis renessansi ajastu oli 15. sajandil? 23.Kuidas nimetati refrääniga laulu? 24. Väärtushinnangute lähtumine inimesest ehk…?
suurema osa oma elust? – kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9. Millise tervikteose autor oli ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut? – missa 10. Mis tähendus on kontsertmissa erivormil reekviemil? – leinamissa 11. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. – villanella 12. Kaks lauluvormi Itaalias vararenessansi ajastul. – madrigal ja caccia 13. Mis tekkis Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? – kaanon 14. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis oli prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. – šansoon 15. Mis sai vararenessansi ajal Prantsusmaal kõige esinduslikumaks žanriks? – motett 16. Kuidas kõlab mõiste seletusele ’’väärtushinnangute lähtumine inimesest’’? – humanism 17. Üks pill, mis võeti 16. sajandil uudsete pillidena kasutusele
6-4-4-2). 10. Kes oli Carl Philipp Emmanuel Bach ja milles seisnes tema tähtsus? Lk. 274 alt ja 275 11. Klassitsismiajastu uued zanrid ja vormid Klassitsismiajastu olulisemad vormid ja zanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. See protsess oli alanud juba 18. saj. alguse Itaalia muusikas (D. Scarlatti klaverisonaadid) ja jõudis lõpule Viini klassikute loomingus. TÄHTSAMAD VORMID 3-osaline lihtvorm (ABA) Rondo (pr.k. rondeau, lad.k. rondellus) tähistas algselt refrääniga lauluvormi. Iseloomustab läbiva arenduse taotlus. Põhiteema (A) ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega (B,C jne.). Refrään kordub vähemalt kolm korda, harilikult põhihelistikus, episoodid on kontrastsed, kõrvalhelistikus. Tüüpilise 5-osalise rondo skeem A B A C A. Variatsioon (lad.k. variatio) muutus, vaheldus. Muusikalise teema kordus muudetud kujul helilooja võib muuta rütmi, meloodiat, helistikku, tempot vm. Vormiskeem A A1 A2 A3 A4...
teos kadus lavalt õige pea. Igihaljas kolmik. Verdile "Euroopa muusikakuninga" kuulsuse toonud ooperikolmiku "Rigoletto", "Trubaduuri" ja "Traviata" käsitluse eel peatugem lühidalt itaalia rahvalaulu ja ooperi- loomingu vahelisel seosel. Side rahvameloodiatega valitses itaalia polüfoonilises muusikas juba enne ooperizanri tekkimist, s.o. XV ja XVI sajandil. Homofoonilise stiili arengu ning ooperi ja lauluvormi õitsenguga seoses avardus rahvaviiside osatähtsus veelgi, mõjutades õige tugevalt nii Verdi eelkäijate kui ka tema kaasaegsete teoseid. Ent nimetatud seos polnud ühepoolne. XVII ja XVIII sajandil omandas itaalia rahvaviis ooperi mõjutusel mitmeid uusi, endistest traditsioonidest kaugeid jooni, ja seda tänu rahva erakordsele musikaalsusele. Sest millist reisikirja või memuaarteost me ka kätte ei võtaks, ikka loeme sealt itaalia romantilisi kerjuseid,
Tundis Opitzi reegleid. Flemingi eeskujul kirjutab ka sonette. Timotheus Polus(1599-1642) sündis Saksamaal. Ta õppis esmalt Halles Sigismund Eveniuse käe all, 1610. aastal immatrikuleeriti ta Leipzigi ülikooli. Märtsis 1628 valiti ta Tallinna (Reval) linnakooli õpetajaks; alates gümnaasiumi rajamisest 1631. aastal kuni oma surmani 1642 töötas T. Polus Tallinna gümnaasiumi poeetikaprofessorina.Saksakeelsetes luuletustes kasutas ta eelistatult jambilist lauluvormi ning aleksandriine, nagu ka tema eeskuju P. Fleming. 7. eestikeelne juhuluule 17. sajandil. Juhuluule- mingi sündmuse pidulikustamiseks, tervituseks või pühenduseks kirjutatud (sageli tellitud) tarbeluule. Maarjamaal hakkab juhuluule sugenema XVI sajandil algselt ladinakeelsena. Tekkiva juhuluule autorid leidsid eeskuju Saksamaa aristokraatlikust baroksest luulest, mis ühiskondlikku temaatikat vältides peegeldas parasiteerivate kihtide jõudeelu
annaabi.ee 
