Sääl surud mured kulmu päält Krokodill siis nuttis, palus: Ja kurbust kaotad. ära vihu, viht on valus! Sa üksi südamesse mul Võttis oma reisipauna, Võid tulel tungida, pidas halvaks külma sauna. Ükspäinis elu osaks sul Kadus kiirelt üle mäe Ja luule laulussa. lapsed, eks nüüd tuppa läe! Su pärast rõõmus on mu meel, Su ilu imetsen: Sust kõlagu mu kandlekeel, Su kasuks kõnelen! MATKAJA TALVEÖÖ Reinhold Kamsen Kirr, kõrr, kõrinal Jakob Tamm Sõidan üle õue, Öö on selge. Kõrgel kuu.
4 10. Lõpukadu eesti keele ajaloos. 1500 AD Apokoop e lõpukadu: üldkeeleteaduses igasugune häälikukadu sõna lõpust; eesti keeleteaduses sõnalõpulise vokaali kadu: (a) 2-silbilistes pika esisilbiga vormidest, (b) kõigist 3- ja enamasilbilistest vormidest (13.–15. saj): 2 silpi, esisilp pikk: *metsä > mets (vrd mesi – esisilp lühike, i säilinud); 3 silpi: *matala > madal; *laulussa > laulus. Konsonandikaod sõna lõpus: Mõned konsonandid on sõna lõpust väga ulatuslikult kadunud. k kadu on kõige ulatuslikum: *laulak > *laula’ > laula. (k ja t kadumisel ongi ilmselt vaheastmeks olnud larüngaalklusiil: *lounat >> *lõuna’, *olut >> *õlu’, *neitsüt >> *neitsi’) n on kadunud suhteliselt hilja (15.–17. saj): *laulun (G) > laulu.
Kao asukoha järgi sõnas Aferees e alguskadu (nt Mulgis kleit > leit) Sünkoop e sisekadu, nt läinud > läind, kõndisime > kõndsime, *antanut > andnud, *tüttärenä > tütrena; ka nt inglise medicine > [medsn] Apokoop e lõpukadu. On olnud oluline tp-l nominatiivis ülipikkade ühesilbiliste sõnade kujunemisel (nt *jalka > jalg, *viisi > viis) ja algselt pikemate kui 2-silbil. lühikese ja ka pika esisilbiga sõnade kujunemisel (nt *matala > madal, *laulussa > laulus), kuna sõna lõpus muutub hääldus lõdvemaks. 30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus (muljeerimine) hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust Minimaalpaarid palk palga, palgi; sulg sulu, sule; kann kannu, kanni; jutt juti, jutu