Muusika oli tavaliselt ühehäälne, meloodiat võis toetada burdoon meloodiaga katkematult kaasa helisev basshääl. Hiina kuulsaim filosoof Kong Fuzi väitis: ,,Kui tahad teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on selle kultuur, kuula selle maa muusikat." Hiina vanasõna ütleb: ,,Sõnad võivad petta, inimesed võivad valetada, aga muusika mitte kunagi." Teateer: Dirigendi rolli täitis trummimängija. Löökriistad saatsid lavalist liikumist, keel- ja puhkpillid olid laulusaateks ja vahemänguks. Lauldi kõrge nasaalse häälega. Igal karakteril oli oma tämber. Õukonnas tegutses oma orkester. Aaria Soololaul, ühe tegelase(näitleja) esitus. Laulja laulab aariat, kui tema tundeseisund on jõudnud kulminatsiooni. Annab orkestrile märku ääle kõrgendamise või sõna pikendamisega. Trummid Gong(kõige tähtsam), king, kellad, taldrikud, Keelpillid Kin(7-keeleline, tsitrilaadne, siidist keeltega), pipa(lautosarnane, 4 keelt), san-
Vaataja teab, mis see tähendab. Publikuga suheldi vabalt. Kui käes midagi rohelist, siis oli tegevus looduses. Küünal maas, siis tegevus õhtul. Kui piits, siis oletati, et ka hobune on kuskil. Tavaliselt oli muusikuid kaheksane seltskond, kes saatis. Dirigenti polnud. Tema asemel löökpillimängija. Saadavad lavalist liikumist. Gong löökpill, väike gong laval alamsoo isik, suur gong laval ülik Keelpillid ja puhkpillid laulusaateks instrumentaalsed vahemängud. Kuna kelle kord mängida. Tämber järjest kõrgemale + pikendus + laul lõppes kulminatsiooniga PILLID: Gong löökpill King puust raam, kahes reas metallplaadid v. kiviplaadid, mida vasaraga lüüakse Ja-Kou väike Hiina trumm, mida mängiti puupulkade või kätega Kuulame: gongid ja taldrikud (Bo)+2 Ja.Kou trummi Puhkpillid: Flöödi erikujud, trompetid (keisri õukonna tseremoniaalne muusika) (erineva pikkusega)
Tsitter Tsitriks nimetatakse keelpille, mis ei kuulu harfide, lautode ega lüürade hulka. Nendel pillidel saab resonaatori keelehoidjat eemaldada ilma pilli lõhkumata. Tsitter on arenenud üle 2000 aasta tagasi mängitud pillidest. Kõige primitiivsem pill sellest perekonnast on maatsitter, mis on lihtsalt 2 maasse löödud posti vahele tõmmatud keel, resonaatoriks on selle all olev puukoorega vooderdatud kraav. Vastu keelt lüüakse puutükkidega ja seda kasutatakse laulusaateks lihtsalt rütmi tugevdamiseks. Maatsitritest on leitud tõendeid juba kiviajast ja neid mängitakse veel praegugi mõnel pool Aafrikas ja Kagu-Aasias. Maatsitrist arenes moldtsitter, mida leidub samuti Aafrikas. Seda harilikult sõrmitsetakse ja see koosneb puupakust, pillikeel on tõmmatud selle kohale edasi-tagasi. Üks tänapäeva Euroopa tsitri esivanemaid on psalteerium, mille eeskujuks oli omakorda 11. sajandil Euroopasse jõudnud Türgi qanun
annaabi.ee 
