keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll • Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms) • Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon; aktiivne reageerimine elunähtustele; tõtlik ja asjalik väljenduslaad (suuremalt osalt meeste looming) • Uute teemade kajastumine laulurepertuaaris • Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil
Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms). Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine. Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon; aktiivne reageerimine elunähtustele; tõtlik ja asjalik väljenduslaad (suuremalt osalt meeste looming). Uute teemade kajastumine laulurepertuaaris. 30. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp? (1) Tüübi mõiste kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel (uurijate loodud tüübinimed). (2) Tüüp on üldistus (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid ehk variandid). (3) Tüübi mõiste viitab arusaamale, et tekst hoiab alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju. ,,Tuhkatriinu"-lugu, lood, mis arenevad samal moel: vaene ja silmapaistmatu (nais)kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse.
2). Mütoloogilise sisuga lauludes ilmnevad muistsed uskumused ("Loomine"). Legendid on laulud, mis sisaldavad ristiusu maailmavaadet ("Ori taevas", "Ristitud mets"), seetõttu kuuluvad nad veidi uuemasse kihistusse. Perekonnaballaadide sisuks on sugulaste vahel aset leidnud traagilised sündmused ("Mehetapja", "Naisehukkaja", "Tütarde tapja"), sageli jäävad tegelaste käitumine ja selle põhjused tänapäeva inimesele salapäraseks. Sõjalaule on meie laulurepertuaaris üldiselt vähe ja olemasolevateski domineerib eitav suhtumine sõjasse. Kõige tuntum on "Venna sõjalugu".Nekruti- ja soldatilaule on rohkesti. Et nekrutikohustuse (25 aastat) seadis 1796. aastal sisse keiser Paul I, võib seda laululiiki pidada suhteliselt nooreks. Suur osa neist on siirdevormilised. Jutustavaid laule on mõnikord saatnud ka liikumine. Neid on lauldud kiigel, teed käies või koos tagasihoidliku tantsulise liikumisega, näiteks eriliselt ringis sammudes ("Kihnu ratas").
annaabi.ee 
