Pole looduskatastroofe, sõdu- suuremaid rahutusi ja mis peamine, siin elavale inimesele peaks meeldima see põhjamaade kargus, mis ka siinses kliimas esineb. Samuti pole meil ka palju kerjuseid tänavatel hulkumas, võiks öelda et Eesti elu on suisa idülliline. Eriline keel ja kultuur. Olenemata erinevate okupatsioonide mõjust, on suutnud meie keel ja kultuur püsima jääda. Eesti keele kõla on minu arvates puhas ja audentne. Eks see ole ka põhjus, miks meid laulurahvaks kutsutakse, kuna meie keel on kõlav. Kultuur on erinevates piirkondades omanäoline aga ikkagi põhiliste eesti rahva pärimussugemetega. Inimesele, kes tahab kärast eemale, siin sobib elada. See vaikus ja rahulikkus on suutnud isegi minu siia naelutada. Just siia, keset metsa. Mulle meeldib see rahu, vaikus ja puhtus, mis valitseb siinses elukeskonnas. Inimene, kes seda aksepteerib ja isegi armastab talle sobib see keskkond. Siin ei saakski ennast tunda võõrkehana.
Venelasi elab aga Eestis väga palju ja seetõttu on sellel erakonnal ka palju pooldajaid. Teisalt arvan ma, et eestlane ongi selline rahvus, kelle jaoks ei ole kunagi kõik piisavalt hästi. Samas ei võta eestlased midagi ka vea parandamiseks ette, kuigi riigis on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Arvan, et eestlane on oma loomu poolest kritiseerija. Ma arvan, et meie riigi üheks tugevaimaks näojooneks on tantsu- ja laulupeod. Eestlasi peetakse tantsu- ja laulurahvaks. Need peod näitavad eestlaste ühtsust ja nagu keegi tundmatu on öelnud: "Olgem ausad, need peod teevad Eestist Eesti"[1]. Need on kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks. Nendes pidudes kajastuvad eestlased ja Eesti. Tantsu- ja laulupidudel on tähtis osa meie kultuuriloost. Kultuur on aga meie riigi üks olulisemaid näo kujundajaid ja kultuuri loob rahvas. Eestlane on väga pikka aega seda traditisiooni au sees hoidnud. Traditsiooni pole niisiis kaasaegselt viljeletud, vaid selles
nende ainus lootus paremate eluviiside poole. Välismaal kasutatakse peale selle veel delfiiniteraapiat pidi väga hea olema eriti neile, kes ei saa jalgu liigutada. Veetreeninguid on juba aastaid kasutatud erinevates sanatooriumides ja raviasutustes. Kõik taolised ravimoodused on puuetega inimestele parimad. Hiljuti lugesin Eesti Ekspressi sellel teemal, ning seal kiideti selliseid teraapiaid. Eestlasi nimetatakse nii spordirahvaks kui laulurahvaks. Oleme saavutanud mõlemal alal väga häid tulemusi. Eurovisoonil saime 2001.aastal esimese koha ja mitu korda on olnud teine ja kolmas koht. Spordis oleme võitnud väga palju medaleid ja karikaid - suusatamises, kergejõustikus, maadlemiseses, ujumises ja rattasõidus. Nii uhke on kuskil telekast kuulda, et meie riigile on jälle tunnustust toodud. Selle üle peab väga uhke olema. Tihtipeale kipub meedia liiga kohmakaid järeldusi tegema. Tipptasemele jõuavad ainult paremad
politseinike jaoks oli see üsna hirmuäratav päev. Neljanda teemana käsitlen koolinoorte laulupidu. Selline suursündmus leiab meie riigis aset iga nelja aasta tagant. See algab piduliku rongkäiguga vanalinnast otse lauluväljakule, ma arvan et see on väga hea traditsioon, sest see toob kõik inimesed kokku midagi ühte ja sama tegema ning muudab meie rahva ühtsemaks, arvestades seda, et meid kutsutakse laulurahvaks. Ma olen koolinoorte laulupeol ka ise osalenud ja see on tõeliselt võimas tunne seista seal lava peal ja laulda pea 15 000 inimesega koos Eesti keelseid laule. Ka pealtvaatajana on tunded alati meeldivad, sellised üritused teevad tuju heaks ja muudavad kogu päeva väga positiivseks. Seda traditsiooni tuleks jätkata ka järgnevad aastad ja ma arvan, et iga inimene peaks kord käima ära laulupeol. Viienda teemana räägin ka natuke sellest, mis toimub meie linnas, Sauel. Nimelt avati 1
bändile. Uus ja edumeelne võeti vastu Tartu muusikapäevadel, mitte aga alati igapäevases kontsertelus. (ibid: 13) Eelnev on vaid põgus ülevaade ning kuigi sellest võiks kirjutada veel mitu aastatööd, ei ole see siiski minu teema ning lugeja võib soovi korral täiendavat materjali ise otsida. 11 3. Eesti tuntuimad lauljad ja ansamblid 3.1. Solistid Eestlasi on ikka laulurahvaks peetud ja eks on ka põhjust. 80ndatel ümritses inimesi levimuusika juba igast suunast: eeter ja ekraan, heliplaadid ja kassetid, kontserdid, koolipeod, söögikohad jne. Kuna tollal oli juba soliste ja häid lauljaid niivõrd palju, et neist kõigil ei jõua ma siinkohal peatuda, siis esitaksin, enda arvates, ainult tuntumad ja paremad esitajad, kes paistsid silma just solistidena muusikakoosseisude kõrvalt. Alljärgnev on refereeritud Anne Ermi ,,Polkast Rokini
annaabi.ee 
