2. Milliseid territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti jäi poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida- eesti jäi Venemaa valdusse(1558-1582), Saaremaa jäi Taanile(1595-1645). Lõuna_ eesti jai Poola kätte- taastati katoliiklus 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang Lõuna eestis oli olukord parem kuna seal rajati Tartus näiteks kool- jesuiitide kolleegium ning lauluraamatutes olevad kirikulaulud olid eestikeelsed- rahvas sai neist aru ning ol ikerge õppida. Põhja eestis aga püüti juurutada saksamaalt üle võetud koraalilaulu traditsiooni, kuid rahvas ei mõistnud neid tekste, raske oli omandada ka võõrapäraseid viise. Püüti koostada ka nn mittesaksa lauluraamatut kuid selleni ei jõutud lähema saja aasta jooksul- seega oli inimestel raskem õppida ja aru saada. 4. Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks ?
nimel. Ladinakeelne pealkiri sisaldab nime Opitz – 17.saj oli saksa kirjanduses oluline Martin Opitzi luulekäsitlus, mille kaasaegse käsitluse keskmeks oli tungiv soovitus kasutusele võtta silbilis-rõhulise värsisüsteemi. Silbipikkused ja rõhud värsid olid selle järgi korrapärased – korrapära on vaja rütmi tekkeks ja et neid oleks võimalik loogiliselt ja kõlavalt esitada või ka laulda. Hilisemates lauluraamatutes hakkasid tõlkijad samuti Opitzi süsteemi arvestama, nii et luule muutus laulvamaks, sest järgisid rütmi, mida oli lihtsam esitada. Opitzi ideed jõudsid Eestisse saksa autor Paul Flemingi kaudu. Fleming peatus mitu korda Tallinnas üsna pikalt, kus ta suhtles Brocmanni jt toonaste haritlastega, ennekõike Tallinna gümnaasiumi ümber koondunud õpetlaste ja õpilastega. Pulmalaulud peegeldavad kõrgema seisuse meelelaadi, kombeid ja eluviisi – külluslik ja toretsev elulaad
1739. aasta Piibel on Põhja-Eesti keeles. 03.11.2009 Thor-Hellel oli eesti rahva ees suuremaidki teeneid, kui Piibli tõlkimine. Tegeleb ka eesti keele grammatika uurimisega, annab 1732. aastal välja eesti keele õpiku. On meie kultuuriloos oluline, kuna õpikus on ära toonud ka 500 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. Nende tekstikatkete edasiandmine esimesena on meie kultuurilukku läinud, paljuski mõistatuste ja vanasõnade uurimine toimub Thor-Helle hakatusel. Paljud laulude tõlked lauluraamatutes on pärit varasemast ajast, kui 18. sajand. Vaimuliku ja ilmaliku kirjanduse piirimaale jääb 1731. aastal esimest korda avaldatud eestikeelne kalender. Kalender koosnes kahest osast: aastakäik kui selline ning kõikvõimalikud praktilised juhised (kaalud, mõõdud jne). Toona kehtis paralleelselt kõikvõimalikke mõõdu- ja kaalusüsteeme. Et selles maailmas orienteeruda, oli vaja juhiseid. Loomulikult pöörati tähelepanu ka vaimulikele õpetussõnadele, kristliku eetika küsimustele
annaabi.ee 
