säästa samamoodi nagu rahakotti, mida ei taha kaotada, mis on väärtuslik ja mida ei jäta lohakile. Millegipärast inimesed ei hooli oma kodumaa arhitektuurist, ajaloost ega emakeelest: ajaloolised ehitised asendatakse kortermajade või büroohoonetega ning Interneti kasutamise laienemisest tingituna kasutatakse keeles palju inglisekeelset sõnavara. Omakasupüüdmatut armastust Eesti maa vastu tunnevad enamuselt vaid eluveteranid. Meie patriotism väljendub laulupidudes, spordiüritustes, Balti ketis ja selles, kuidas me vastame rünnakule. Kui meie vahel ja keskel ka muidu hõõrdumisi esineb, siis vaenlasega silmitsi seistes oleme ühtsed ja käitume väärikalt. Siinkohal võiks näiteks tuua Oskar Lutsu teose ,,Kevade", milles koolipoisid sakslaste vastu ühtselt väikestviisi mässu pidasid. Nad tegid seda küll ebaintelligentselt ja mõtlematult kuid kavatsused olid siiski head - eesmärk pühitseb ju abinõu.
Kultuuriga ja kultuurita. Mida tähendab Eesti kui vaimne isiksus? [-] Arusaama, et see rahvuslik vaimu- vara, mida me tunneme oma kirjanduses, kaunites kunstides, laulupidudes, kul- tuuris tervikuna, on sõjakoledused ja lõpmatud muud katsumused üle elanud tänu meie vanemate ja eellaste hingejõule ja ohverdustele nii kodumaal kui suures maailmas. Et selle edasiandmine järgmistesse sajanditesse on väärikaim üritus, mida üks inimkollektiiv või põlvkond korda saata saab. Et kodu- ja isa- maa- armastusest ei tule väsida- kui tahes valla ei oleks maailm. Jüri Talvet
aastal 1891 liitusid meeskoori ja puhkpilliorkestriga veel segakoorid ja alates kuuendast peaost aastal 1896 peeti üldlaulupidusid Tallinnas mitte Tartus. 1928 aastal , mil pärast Vabadussõda hakkas laulupidusid korraldama Eesti Lauljate Liit, hakkasid laulupeod toimuma Kadriorus. Naiskoorid lisandusid aastal 1933. Laste koorid lisati aastal 1947 ja poistekoorid aastal 1940 .1969. aastal tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva. Pärast eesti taasiseseisvumist on laulupidudes palju uusi asju. Tavaks on saanud üldlaulupeo ajal tule süütamine Tartus ja selle kandmine Eesti Meestelaulu Seltsi poolt läbi Eesti Tallinnasse. Läbi ajaloo on seniseks toimunud 24 üldlaulupidu 3 Laulupeo ühendkoori laulud Koit Muusika: Mihkel Lüdig sündis 9. mai 1880 ja suri 7. mai 1958. Ta oli eesti helilooja , koorijuht ja organist. Sõnad: Friedrich Kuhlbars ( Friedrich Karl Johann Kuhlbars ) sündis 17
annaabi.ee 
