tegevusele.Neid nudmisi toetas ka rahvas. 4. Laulev revolutsioon/ laulupidu *1988.aasta aprill oli thelepanuvrne seetttu,et Tartus toimunud muinsuskaitsepevadel toodi esimest korda Nukogude Eesti avalikkuse ette sinimutvalge rahvuslipp.Mai keskel toimunud muusikapevadel alustasid oma vidukiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel mral aitasid kaasa rahva htekuuluvustunde kujudamisele. Tallinna vanalinnapevad juuni keskel aga kasvasid le omaprasteks laulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest tantsisid ja laulsid d lbi sinimustvalge lippude lehvides.Sellist rahva ksmeelt kogeti esimest korda. 5. Esimene taasiseseisvunud Eesti erakond( aeg, eesmrk) *1988.aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku sltumatuse Partei(ERSP).Eesmrk-ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. 6. Suvernsusdeklaratsioon (aeg, sisu) * 16. novembril 1988,suvernsusdeklaratsiooni vastuvtmine oli oluline samm,
k) · 18. Saj lõpul jõudsid eestisse vennaste koguduste liikumised ehk hernhuutlased o Nad tegelesid rahva arimisega o Laulmisele ja pillimängule pandi eriti rõhku o Lauldu tundelisi meloodiaid, mitme häälselt · Ilmalik muusika elu Tallinnas sarnanes muusikaelule kesk-Euroopa linnades (ooperi etendused, kontsertid jne) · Johann meder 17. Saj lõpus o Tegutses Gustav Adolfi Gümnaasiumis · Ferenc Liszt andis eestis kontserte · Eeskuju laulupidudeks said eesti haritlased Balti sakslastelt kes korraldasid 1875 aastal Tallinnas laulupeo · Johann woldemar Jannsen (mette algataja · 19 saj alguses oli kirikute ja kihelkonna koolide juurde tekkinud palju koore, mis olid väga heal järjel · I üldlaulupidu toimus aastal 1869 (osales üle 800 laulja, üle 50 pillimehe, ainult mehed) o Peeti kolmel päeval Vaimulikud laulud Ilmalikud laudud Võistulaulmine
Veske ajas maakondlikke seltside asja edasi ja saatis septembris J.Kapile vastavate nõupidamiste protokollid ja maakonna lauluseltside põhjuskirja, millele lootis kinnitust kõrgemalt poolt. Kõnede jaoks aga luba paluda ei tohtinud, sest riigivalitsus oli nende suhtes viimasel ajal ettevaatlik. Septembris olid juba viie maakonna Võru, Viru, Järva, Harju ja Pärnu- eestseisused valitud ning enamasti ka põhikirjad ja protokollid olemas. Seepärast hakati tegema eeltöid maakondlikeks laulupidudeks. Oli moodustatud noodikoostamise komitee, kes pidi oktoobris Tartus kokku tulema. Arvati, et oktoobris peaks laulud välja valima ja kooridele saatma. Ei peetud vajalikuks, et iga maakonna peol oleksid samad laulud. M.Veske kavatses Soomest noote tellida ja komiteele kasutada anda. Nähtavasti maakondlike laulupidude eeltööd siiski ei edenenud, sest detsembri alguses teatas J.Järv Jakobsonile, et tuleva-aastasest
Sain teada, kust on laulupidude idee tekkinud ning milline oli korraldamise protsess, mis on minu arvates laulupeo traditsiooni kujunemise kõige olulisem osa. 18 Sissejuhatuses sai ka püstitatud hüpotees: Eesti esimene üldlaulupidu 1869.aastal kui Eesti laulupidude traditsiooni kujundaja. Nii loetud materjalide kui ka küsitluse põhjal võin väita, et see hüpotees peab täielikult paika. Esimene üldlaulupidu ja selle õnnestumine andis tõuke järgmisteks laulupidudeks, mida korraldatakse tänaseni. Arvan, et antud uurimus on täitnud oma eesmärgid andnud ülevaate esimesest laulupeost, tutvustanud selle toimumist ning selle vajalikkust. 19 Kasutatud allikad Palamets, H. 1994. Tartu laulupeod läbi aegade. Tartu: Tartumaa Kaarlep, A. 2007. Eesti muusikalugu. Kunstmuusika gümnaasiumiõpik. Ojaveski, T., Puust. M., Põldmäe, A. 2002. 130 aastat eesti laulupidusid. Tallinn: Talmar ja Põhi Mesikäpp, A., Pant.V., Tamarkin. A. 1969. Laulusajand
annaabi.ee 
