Kellele jäid otsused? Eks otsused olid siiski just meeste teha. Riikide juhtimine on olnud ikka peamiselt meeste teha. See, et naised riigipead on, see on tänapäevane nähtus. Koguaeg on naist peetud inimeseks, kes laseb enda emotsioonidel ennast juhtuda ja kui aus olla, siis ma ei vaidle sellele üldse mitte vastu, kuna minu arust on see ka nii. Kuna meestel on olnud koguaeg suurem sõnaõigus siis olid vanasti ka enamus üritused just meeste teha ja korraldada. Näiteks Eesti esimesed laulupeos. Kes võisid laulda, need olid mehed. Sama on olnud ka hariduses. Läks väga kaua aega, enne kui tüdrukud said hakata käima koolides, kuna arvati, et hariduse omandamine on mehe töö ja tüdrukud peaksid olema kodus ja õppima emalt koduperenaiseks olemist. Juba pikemat aega tahetakse, et mehed ja naised oleks ühiskonnas võrdsete õigustega ja võib öelda, et samm sammu haaval on see ka toimumas. Siiski on näha, et sinnani on veel pikk tee.
külalised ning seejärel lauljad. Laulukooridest tuli esimesena "Vanemuise" koor, rongkäigu lõpetasid Maarja kirikukoor ja sakslastest koosnev Tartu noormeeste laulukoor, mida juhatas Willigerode. Teiste kooride järjestus määrati loosivõtmisega Tamarkin 1965:30). Rongkäigus lehvis 37 lippu ja lauljad kandsid eri värvi rahvariideid, mis tõstsid oluliselt peo välist dekoratiivsust ja suurendasid pidulikku meeleolu. Kokku osales laulupeos 46 laulu- ja 5 pasunakoori Kell 10 hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval, kus praegu on tenniseväljakud, avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource´i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu 1959. aastal püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Õhtul avasid lauljatele ajaveetmiseks oma uksed "Vanemuise" ja Tartu Saksa Käsitööliste Selts
kolm pastorit-kõnepidajat, peokomitee liikmed, auvõõrad ja külalised ning seejärel lauljad. Laulukooridest tuli esimesena "Vanemuise" koor, rongkäigu lõpetasid Maarja kirikukoor ja sakslastest koosnev Tartu noormeeste laulukoor, mida juhatas Willigerode. Teiste kooride järjestus määrati loosivõtmisega. Rongkäigus lehvis 37 lippu ja lauljad kandsid eri värvi rahvariideid, mis tõstsid oluliselt peo välist dekoratiivsust ja suurendasid pidulikku meeleolu. Kokku osales laulupeos 46 laulu- ja 5 pasunakoori. Kell 10 hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval, kus praegu on tenniseväljakud, avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource´i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu 1959. aastal püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Õhtul avasid lauljatele ajaveetmiseks oma uksed "Vanemuise" ja Tartu Saksa Käsitööliste Selts.
annaabi.ee 
