Retsensioon Stand-up kontserdist ,,Oma Jõul" Õhtut sisustasid koomik Jan Uuspõld, kes demonstreeris oma lauluoskust ning tunnustatud muusikud Mairo Marjamaa ja Rene Puura. Esinemine oli kombineeritud jazzilike muusikapalade ja humoorikate vahetekstide näol. Etendus algas vaikselt ja salapäraselt ning kasttrummi mängule lisandusid süntesaator, saksofon ja laul ,,Väike trummipoiss". Demonstreeriti, et kuljused muudavad ükskõik, millise laulu jõululikuks. Ootamatult talviselt kõlasid sellises ettekandes näiteks ,,Kaelakee hääl", Ivo Linna ,,Suvi", ,,Mu isamaa, mu õnn ja
SOLFEDZO ÕPPESISU Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada järgmisi oskusi: I. Laulmine 1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus. 2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi. 3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes,
oleks võinud meeste- ja naisterahvas igast nurgast, kui ka ühe ainsa päeva peale, kokku kutsutud saada, ilma et seal pahandus poleks ette tulnud, mis pidu pühitsemist oleks seganud, ehk teda koguniste keelanud pühitsemast“. Peol osales 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat. Tänapäevaks on osalejate arv niivõrd kasvanud, et ei mahuta laulukaare alla ära. korraldatakse piirkonnavoore, kus žürii hindab kooride ja koosseisude lauluoskust, et sorteerida parimad koosseisud välja. Tänapäeval osalevad laulupeol armeekoorid, lastekoorid, segakoorid, meeskoorid, sümfooniaorkestrid, mudilaskoorid, sõjaveteranide koorid, naiskoorid, poistekoorid, vene koorid ja väliskollektiivid. Samuti osalevad ka puhkpilliorkestrid, keelpilliorkestrid ning rahvapilliorkestrid. Viimasel laulupeol osales umbes 42 000 inimest ja tantsijaid umbes 12 000 ja pillipeol 800 inimest.
2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pillide kasutamise levik maarahva hulgas? Vennastekogudus 10. Mis liiki (sisuliselt) mängisid linnamuusikud? Ilmalikku 11
Ka M. Oviir töötas koolipõllul pikka aega. Oli Nurtus õpetajaks 1925. aastani, seega 37 aastat. Siin ka ta oma koolitöö lõpetas ja läks pensionile. Kui eelmiste õpetajate lähemaks iseloomustamiseks pole rahva hulgas mälestusi säilinud, peale P. Kamariku, keda mäletatakse, kui üht tõsist koolipapat, kes peale kooli ja palvetundide muuga ei tegelenud, siis muutus Nurtu elu peale M. Oviiri tulekut väga palju. Kuna Kuuda seminari õpilastelt nõuti head lauluoskust, milliseid eeldusi prooviti juba õpilaste seminari minekul, anti seminaris selle aja kohta ka laulu ja muusika õpetamiseks vajalikud teadmised. Emadepäevast osavõtjad 1936. a Nurtu koolis Peale koolitööd hakkas M. Oviir otsemaid organiseerima kohalike noorte isetegevust. Juba kahe aasta pärast alustas tegevust Nurtu meeskoor. 1890. aastal alustas proovidega segakoor ja 1892. aastal Nurtu pasunakoor, üks esimesi Vigala kihelkonnas ja ka kaugemal piirkonnas. Juba 1896
sugupoole ehk siis emase pärast ning loodus soosib tugevama õnne. Kuna tugevamad isendid annavad ka tõenäoliselt suurema hulga ja tugevamaid järglaseid, siis on see ju positiivne areng. Tulemuseks ei ole mitte ebaeduka konkurendi surm, vaid tema järglaste vähene arv või nende puudumine. Võitluseks on vaja olla osav, tugev, omada loodulikke kaitsevahendeid (lõvilakk, haugi lõug), taevalikku häält ja lauluoskust või olla kohati ka ilus (lindude värvid ja sabad). Suguline valik on alus liigitekkele ja liikide püsivusele. Organismirühmades, kus biparentaalne paljunemine (kitsamalt suguline sigimine) ja vastavalt ka suguline valik puuduvad, ei moodustu selgepiirilisi liike. Kõike seda saame me siinkohal võrrelda ju ka inimeste endi seas, kus valik toimub vahel ratsionaalsete ja vahel emotsionaalsete argumentide najal, kuid mehed arvavad ikka, et nemad on need kes valivad aga kas ikka on nii?!?
annaabi.ee 
