Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler, Jan Oja, Andres Kask, Kaja Kreitzberg, Seili Loorits-Kämbre, Rahvusooper Estonia mimansiartistid ja Rahvusooper Estonia orkester. Esitati helilooja Mitch Leigh muusikat ja sellele laulutekstid on kirjutanud Joe Darion. Tuntumad laulud on näiteks ,,Tõotuse laul", ,,Võitluslaul", ja ,,Dulcinea". Kontsert kestis 2 tundi ja 45 minutit, seal sees oli ka üks vaheaeg. Saalis valitsev meeleolu oli üldiselt rahulik, kuid peale igat lauluosa publik aplodeeris kõvasti. Võib järeldada, et kõik nautisid etendust täiel rinnal. Vangide kostüümid olid maani pikad ja suurte triipudega, pikkadel varrukatel käelaba kõrgusel oli avaus, et käsi liigutada saaks. Don Quijote kostüüm oli rüütellik valged riided, peas kiiver ja käes piik. Don Quijote hobune ja Sancho eesel nägid välja nagu malendid. Sanchol oli rinna peal suur liiklusmärk keelumärk, kuid teistpidi keerates oli see nagu peegel
Tartu Sadamateatris. Kuulamine. ,,Reekviem" selles palas kõlasid taustal madalad meeshääled, lugu mõjus kuidagi süngelt, aga samas ka ürgsena. Kohati oli meloodia veniv, mida muutsid siiski veidi erksamaks triaglil kõlanud ,,kill kõll'id" ja keelpillidest viiulid. In Spe (süvamuusika) tegemist oli kaheksakümnendate tuntud rokibändi palaga, mille algus tundus küllaltki segane, kui lauluosa algades muutus ka saade korrapärasemaks. Tundus nagu mängiks bändiliikmed koos esimest korda kõik omas mullis oma pilliga, kuid tegelikult on tegu tol ajal väga populaarse instrumentaalpalaga. Kindlasti oli see laul tol ajal uudne ning revolutsiooniline. Missa ,,Lumen et Cantus" teos tundus pingeline ning närviline, keskpaigas muutus ka jõulisemaks, negatiivse mõjuga. ,,Passioon" keelpillidele kirjutatud teos
2 luulestiili. Ladina kirja- ja kõnekeel hakkasid nüüd lahknema. Oluline oli ka draama, eelkõige komöödia. Kaks olulisemat autorit olid Plautus ja Terentius. Plautus kirjutas u 130 komöödiat, millest on säilinud vaid 21. Tegemist on jantlike perekonna- ja äravahetamiskomöödiatega. Populaarsus seisnes sõnakoomikas, mis mõjutas tugevalt hilisemat draamazanri. Erinevalt kreeka komöödiatest lisas ta enda omadesse lauluosa ning muusikalise saate. Terentiuse koomika polnud nii jämedakoeline kui Plautuse oma: keelelised naljad olid subtiilsemad. Ta mõjutas otseselt keskaja religioosseid draamasid. Kuldne ajastu (70 eKr 14 pKr): proosa ja luule Ladina kirjandus saavutas oma absoluutse täiuse. Arhailisel perioodil domineeris näitekirjandus ning varased eepilised katsetused, nüüd läks rõhk proosale ning väga poleeritud luulele. Proosa oli eripalgeline, jagunedes kohtukirjanduseks ning ajalooproosaks.