Pojad: Vastsündinud oravad kaaluvad 7...10 g ning on paljad ja pimedad. Esimesel elukuul toimub poegade areng aeglaselt. Kuu aja vanuselt avanevad neil silmad. Poegi imetatakse 2...3 kuud. Noored iseseisvuvad kahe kuu vanustena. Suguküpseks saavad oravad aasta vanuselt. Keskmine eluiga on viis aastat, maksimaalne kuni 10 aastat. Koht ökosüsteemis: Vaenlasteks on oraval metsnugis, kanakull, kassikakk. Ise toob kahju laululindudele rüüstates nende pesi. Üldiselt pole nad ohustatud, looduskaitse alla ei kuulu Otsingumootorid: http.//www.sunsite.ee/loomad/imetajad/SULCIVU.htm
8 Linnud ja loomad Looduskaitseala on pelgupaigaks, mille linnuliikide arv on viimasel poolsajandil suurenenud. Siin on kohatud üle 180 liigi. Endla on üks linnurikkamaid järvi Eestis, erinevatel aastatel on loendatud kuni 9000 paari pesitsejaid. Õõtsiksaartel hauduvad poegi pardid, tiirud, kajakad. Laias roostikus on sobivaid pesapaiku püttidele, hüübile, loorkullidele ning roolindudele ja teistele laululindudele. Sookured pesitsevad järvede kaldaõõtsikuil, kõige tihedamalt ümber Endla järve. Kevadel ja sügisel peatuvad Endlal ja Sinijärvel läbirändel suured hane- ja luigeparved. Väike- ja laululuiki võib kohata ka Männikjärvel. Rukkirääku kuuleb "rääkimas" kaitseala lääneosa niitudel ning Endla järve saartel. Endla soostik on kotkaste kants. Nende Kui on õnne, võib ühe päevaga kohata kotkaid neljast eri liigist. Kalakotkast on kala järele sööstmas nähtud suurematel
varapuhkevad. Õied: kollakasvalged, püstised kuni 8 cm pikkused pöörisjad õisikud, V. Viljad: kuni 5 mm läbimõõdus, 3 luuseemnega, leekivpunased, 1000 seemne kaal 2...3 gr., Punane l. on kiirekasvuline ja vähenõudlik liik. Armastab päikesevalgust, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Taimedele ei meeldi eriti lubjarikas niiske pinnas, taluvad hästi linnatingimusi ja kärpimist. Sobib istutamiseks parkide alusrindesse, olles heaks pesitsuspaigaks laululindudele, samuti on tema viljad lindude seas maiuspalana tuntud. Viljadest valmistatakse ka moosi, zeleed, marmelaadi kuid nad jäävad maitselt kaugele maha musta l. viljadest. Seemneid ei tohi söögiks tarvitada, need on mürgised. Perekond Lumimari (Symphoricarpos Duhamel) [sümforikárpos] 29
Kasvab kõikjal, kuhu linnud on seemneid levitanud; prahipaikades, hoovides, majaseinte ääres, teede servades, põllupeenardel, metsalagendikel, metsistunud parkides jne. Kesk- Euroopa. Eestis naturaliseerunud. Punane leeder on kiirekasvuline ja vähenõudlik liik. Armastab päikesevalgust, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Taimedele ei meeldi eriti lubjarikas niiske pinnas, taluvad hästi linnatingimusi ja kärpimist. Sobib istutamiseks parkide alusrindesse, olles heaks pesitsuspaigaks laululindudele, samuti on tema viljad lindude seas maiuspalana tuntud. · Lehed 5 või 7 lehekesega, need on peaaegu rootsutud, elliptilised, pika terava tipuga, teravsaagjad, alt hallikasrohelised, hõrekarvased, 4... cm pikad. · Õied: kollakasvalged, püstised kuni 8 cm pikkused pöörisjad õisikud, õitseb mais · Viljad: kuni 5 mm läbimõõdus, 3 luuseemnega, leekivpunased, viljad valmivad juulis- augustis.
Õied: kollakasvalged, püstised kuni 8 cm pikkused pöörisjad õisikud, V. Viljad: kuni 5 mm läbimõõdus, 3 luuseemnega, leekivpunased, 1000 seemne kaal 2...3 gr., VII-VIII. Punane l. on kiirekasvuline ja vähenõudlik liik. Armastab päikesevalgust, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Taimedele ei meeldi eriti lubjarikas niiske pinnas, taluvad hästi linnatingimusi ja kärpimist. Sobib istutamiseks parkide alusrindesse, olles heaks pesitsuspaigaks laululindudele, samuti on tema viljad lindude seas maiuspalana tuntud. Viljadest valmistatakse ka moosi, zeleed, marmelaadi kuid nad jäävad maitselt kaugele maha musta l. viljadest. Seemneid ei tohi söögiks tarvitada, need on mürgised. Sorte:'Goldenlocks'; 'Laciniata'; 'Moerheimii' ; 'Ornata'; 'Plumosa'; 'Plumosa Aurea'; 'Sutherland Golden'; 'Tenuifolia'; Perekond Lumimari (Symphoricarpos Duhamel) Perekonnanimetus tuleneb sellest, et
annaabi.ee 
