aastal muusikapedagoogika erialal 1934 lõpetas sama kooli kompositsiooni erialal 19371941 töötas Tallinna konservatooriumis õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 raamatut: "Suu laulab, süda muretseb" Nii ajaratas ringi käib" "Kutse"
Ilus, kes olid samuti tasemel ja laulsid oma osad ilusasti ära, aga Tätte... Tätte lihtsalt oli midagi üleloomulikult vägevat. Ta oli lihtsalt fenomenaalne. Tema hääl lihtsalt mõjus nii rahustavalt. Koos vaikse kitarri tinistmisega ja oma maheda lauluhäälega lõi ta sellise kuidagi ülimalt rahumeelse meeleolu. Kuulates laulu ,,Kaugele" oli võimalik lihtsalt silmad sulgeda ja minna nö laulu sisse ära sellelt rahvarohkelt laululavalt, kuhugi, kus valitseb täielik rahu. Midagi sellist ei ole ma juba pikka aega ühelgi kontserdil tundnud. Kuid füüsiliselt kontserdil olemine ei olnud kahjuks lust ja lillepidu, vaid pigem kannatusterada, sest kontsert oli ülemüüdud ja oli peaaegu võimatu kontserdil lauldud laule algusest lõpuni rahulikult omaette ära kuulata, sest alati oli kellelgi vaja oma arvamust tervele laululavale avaldada. Kuid õnneks kontsert korvas selle ebameeldivuse vähemalt osaliselt, oma sisu poolest.
Kantaadid 1943 Sõjasarv baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile ("Kalevipoeg") [lõpetamata] 1948 Laula, vaba rahvas ühendkoorile (Debora Vaarandi) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel 1954 Tuhandeist südameist ühendkoorile (Paul Rummo) 1963 Laul, ava tiivad ühendkoorile (Enn Vetemaa) 1964 Kuulge, oh kuulge mu kõnet segakoorile ("Kalevipoeg") Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) 1967 Laululavalt lahkuvatele kooridele ühendkoorile (Mart Raud) Instrumentaalmuusika 1934 Sümfooniline süit (I ja II osa) Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile 1935 Võimlemismuusika poistele klaverile 1947 Süit ooperist "Pühajärv" sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) 1952 Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist "Tormide rand". 2. Hällilaul) Võimlemismuusika tütarlastele klaverile Vokaalkammermuusika
tee meie rahvamuusika varasalvede juurde."7 Vastates ajakirjanike küsimusele ,,Millisena kujutate ette juubelilaulupidu 200. aastapäeval?" ütleb Gustav Ernesaks: ,,Mida laulame? Ei oska öelda. Võib-olla, et mõni helilooja kujundab kogu peo, alates avasignaalist kuni finaalini, muidugi mitte ainult oma lauludest. Midagi sellele lähedast võib kujuneda ehk ka eeloleval laulupeol, kus Veljo Tormise ,,Laulu algus" oma I üldlaulupeol lauldud ,,Sind surmani" motiivi ja minu ,,Laululavalt lahkuvatele kooridele" oma ,,Koidu", ,,Leelo" ja ,,Kaunimate laulude" motiividega peaksid pidu sobivalt raamima." 8 Ernesaks omistas suurt tähtsust heliloojate ja interpreetide omavahelisele koostööle. ,,Heliloojale on väga tähtis, et ta saaks oma uut teost ka kuulata ja vajaduse korral veel viimistleda või ümber teha. Kollektiivide ja autorite omavaheline koostöö on aja jooksul andnud otse hiilgavaid tulemusi (Tormis, Mägi, Marguste jt
annaabi.ee 
