Tekst ja meloodia on lauliku peas, temast sõltub teksti püsimine või muutumine, edasiandmise täpsus ning uute laulude improviseerimine. Eeslaulja on regivärsi ettekandes soolo-osa esitaja, aga ka laulujuht, kes peale teksti valib ka laulu tempo ja meeleolu. Iga edasiandja on kaasautor, kes jätab tekstisse oma jälje. Nimetus laulik on rahvapärane. Sünonüümideks: luuletaja, veeretaja, sõnasepp. Laulujuht on: eestlaulja, eestütleja. Lauluoskajat nimetati Kihnus lauluinimene, mujal veel laululine, sõnuline, Setus lauluema. Rahvalaulik on laulu elav esitaja, kollektiivse traditsiooni hea tundja ja selle autoriteetne kandja, kes võib esineda laulujuhina kooris või üksilauljana, hea kultuse ja kommete teadja, tema sõnades on oletatud ka maagilist jõudu. Laulja võib ühtaegu olla loov isiksus, kelle on oma tekst, kes samal ajal suudab laulu vajadustele kohandada, tarbe korral täiendada, ja kui vaja, edasi arendada.
Sobiva kõrguse või valida oma häälejärgi. Kuigi Eestis oli ülekaalus naiste laul, oli ka meestel rohkesti lauluvõimalusi nt mardisandiks käies ja Pärnumaalt on teada mehi, kes esinesid pulmalaulikutena. Regilaule esitati ilma pillisaateta, kuid esituse ajal võis liikuda. Väga vana nähtus on laulmine sõõris sammudes nt Kihnus,samuti esitati tantsuslise liikumisega laule Setumaal. Laulik nimetati veel eesütleja, lauluinimene, laululine, sõnuline. Oli tavaliselt vaimurikas ja hea luuleanniga inimene. Teinekord tuntud rahvaarst või teadja. Laulik oli kommete täitmisel ja ka laulmisel sageli eestvedaja. Laulud võisid pärineda lauliku suguvõsast. Mitmestki laulikust kujunes nõ edasiandja ja kaasautor, kes jättis esitavatesse tekstidesse oma jälje. 1.4. Uuem rahvalaul riimiline salmilaul Levis 18. sajandil ja eelkõige linnade ümbruses ning saavutas olulise koha 19. sajandi
astsin maha apsatile, :,: mis mu täkk ei jõuaks tassi, saaparauad raksatile. virku loom siit ära viia?" :,: Laulud abielust kirjeldasid muistset abielu, mehe ja naise omavahelisi suhteid, talupere teiste liikmete suhtumist perre juurdetulijasse. Neil oli seoseid pulmalauludega ja neidude õpetuslauludega. 8. RahvalaulikudLaulik (eeslaulja, eestütleja, lauluinimene, laululine, sõnuline) on rahvapärane nimetus. Setu lauluema on viide lauliku vanemale elueale, kuid ka austav nimetus. Rahvalaulik on laulu elav esitaja ja kollektiivse traditsiooni hea tundja. Eeslaulja oli nii kommete täitmisel kui laulmisel sageli juht, kes valis laulmiseks sobiva hetke, teksti, tempo ja meeleolu. Tema sõnades on tunnetatud maagilist jõudu. Mõnikord võis ta olla ka rahvaarst, teadja. Rahvatraditsioonis on laulikul määrav osa
annaabi.ee 
