Töölaul : Lauldi tööd tehes. Laulud olid rütmikad, erksad, kuid saateta ( A cappella ). Laulud olid ülesehitatud nii, et koor ja eeslaulja vaheldusid. Laulud koosnesid korduvatest lühifraasidest. ( nt chika hauka ) Spirituaal : See on vaimulik koorilaul, kus eeslaulja ja koor vahelduvad. Laulud olid kaunistatud meloodia ja elava rütmiga. Lauljad esitasid alati neid laule väga hingestatult. Neid lauldes pöörduti Looja poole. Spirituaalse laulu vorm tekkis Aafrika rituaalsete lauluda ja Euroopa muusika segunemisel. ( nt Mahaila Jackson : Amasing Grace ) Gospel : Gospel muusika on kõige uuem, alguse sai 20. sajandi algul. Ka see on vaimulik. Käteplaksude ja tantsusammudega hoogne koorilaul. See räägib muredest ja rõõmudest. Pöördutakse Looja poole. Off beat rütmi nihe ettepoole. ( nt oh, happy day ) Bluus ( blues ) : Bluusi muusikastiilis laule esitatakse soololauludena, need väljendavad ühe inimese tundeid. Laulud on kaeblikud ja kurvad. Tekkis 19
Hulk tänapäeval kasutatavaid muusikatermineid (heliredel, kolmkõla, kolmkõla pöörded, helivältus jne.) on K.A.Hermanni loodud. K.A.Hermann oli üks üldjuhte II(1879 Tartus), IV(1891 Tartus), V (1894 Tartus) ja VI (1896 Tallinnas) üldlaulupeol, ühtlasi kolme viimati nimetatud suurpeo põhiorganiseerijaid ; 1873- 1877 ja 1881-1884 tegutses ta segakoori '' Vainemuine''(asutatud 1865) koorijuhina. K.A. Hermann on olnud väga viljakas heliloojana. Tema algupäraste lauluda ja rahvaviisseadete arv ulatub 300-ni; ta on loonud aga ka soololaule, viiuli ja klaveripalasid ning mõned orkestripalad. Õigesti tabatud meeleolu, ladusa meloodilise kujunduse ning lihtsa harmoonia tõttu said mitmed laulud kiiresti populaarseks ning esinevad tänapäevalgi koorikontserdite ja laulupidude kavades. Ennekõike tuleb nimetada laulu '' Isamaa mälestus'', '' Oh laulu ja hõiska''(K.A. Hermanni sõnad), ''Munamäel''(J.Kunder),''Süda tuksub''(rahvasuust), ''Teretus''(K.A
- Teoseid kokku üle 2000 ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA PILLID Vararenessanssi (14. saj) muusikas hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ILMALIK LAUL. Muusikat lõid ka kuningad ja kuningannad. Muusikaõpetus laienes/arenes. Alates 16. saj oli kunstmuusika harrastamine igapäevane (see tava hakkas taanduma alles 20.saj) ! Ilmaliku laulu laia leviku tagas ka - nooditrükitehnika Ilmaliku laulu esitamine: - kõiki hääli võib lauluda - kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel - kõiki hääli võib jagada lauljate ja mängijate vahel - kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Muusika polnud publikule kuulamiseks, vaid aktiivseks osalemiseks kogu seltskonnale Šansoon - prantsuskeelne ilmalik laul, 16. saj 4-häälne (meloodiline/sentimentaalne või kiiretempoline/lõbus) Clement Janequin (u 1485-1558) - Üks kuulsamaid Pariisis tegutsenud šansoonimeistreid
annaabi.ee 
