Sekvents värsilise tekstiga, keskajal levinuimaid vaimuliku luule vorme, eeskujuks rahvuslikud tantsulaulud. Surnumissa kunstmuusika kaudu tuntuks saandu, 20 stroofi pikk. Loojaks T. Celanost. Reposooriumid keerulisemad laulud, algselt olid koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Säilinud melismides. Gradule & Alleluia missalaulude hulgast responsoorsed laulud. Alleluia laulutüüp, rafineeritud, lihtsast rahvalaulust väga kauge. LAULMISSTIILID: · Silbiline (süllaabiline) stiil igale silbile vastab 1 noot. · Rühmaline (neumaline) stiil igale silbile vastab 1-4 nooti, igale heligrupile 1 neuma. · Kaunistatud (melismaatiline) stiill melismid ehk pikad vokaliisid on sees. HELILAADID: · Finalis võrreldav toonikaga, lõpuheliks. Põhi- ja kõrvallaadil ühine. · Tenor domineeriv heli, selle ümber liigub meloodia, toimub retsiteerimine. Võrreldav
Koosneb stroofilisest värsstekstist. Seostatakse Püha Ambrosiusega. sekvents-oli üks keskajal levinumaid luulevorme. Ehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud. Luulevorm oli pühendatud oma linna, kiriku või kloostri kaitsepühakule. responsoorium- on keeruliselt kaunistatud laul, mis alguses olid koorirefrääniga ekstaatilised koorilaulud. Improvisatsioonis kujunenud stiil on säilinud kaunistusvokaliisides ehk melismides. Laulmisstiilid Silbiline (süllaabiline) igale silbile Rühmaline (neumaline) igale Kaunistatud (melismaatiline) vastab üks noot silbile vastab 1-4 nooti. Noodikirjas tähtsamad silbid ja sõnalõpud on igale heligrupile üks noodimärk kaunistatud pikkade vokaliisidega Retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates Levinuim stiil, eriti antifoonides Pidulikud responsooriumid, alleluia-
ordudele. Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest (Tours Prantsusmaal, St Gallen Sveitsis) said omalaadsed laulukoolid. 19.-20.sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni. 6. Gregorius I, kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega, Gregoriuse koraali iseloomustus, erinevad laulutüübid ja laulmisstiilid (lk. 31-32, 35, 43) Kristlik kirikuvõim algas 333, kui Konstantinus Suur liitis usu riigiga. Muusika oli kiriku võimukindlustus atribuut, see eraldati tegelikust elust ja ülesanneteks anti a) ülistada loojat, b) alandada ennast põrmu, c) kahetseda patte, d) tänada kõigevägevamat tema lõputu armu eest. Kristlane ei tohi rohkem otsida, kui lubatud on leida. Rahvamuusikas nähti ohtu kirikuvõimule. Enne VI saj oli suur osa
annaabi.ee 
