panemist veel sajandeid seepärast võibki ekslikult jääda mulje justkui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Gregoriuse laulu nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja,lauljate grupp või terve koor mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Lauldi enamasti ladina keeles . Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub.
nagu ilugi, ühele meeldib üks, teisele teine. Kui ilu puhul on reeglina üheks selgeks kriteeriumiks sümmeetria, siis mis on selle analoog soundimaailmas? Igasugune muusika, olenemata stiilist, saab kõlada paljude arvates hästi või halvasti miks see nii on ning kuidas saavutada "ilusat" soundi, sellele proovib valgust heita Vanal ajal olid muusikud hinnas. Muusik olla oli auasi. Igasugune muusika tundmine alates nooditeadusest kuni laulmiseni välja oli kõrgelt hinnatud. Muusika oli mõeldud inimestes tunnete äratamiseks. Muusika aitas mõista inimmeeli sügavuti, panna märkama ilu enda ümber ning mõistma maailma. Muusikat sai vanal ajal kuulata ainult otseesituses, polnud võimalusi salvestamiseks ning seda ka ei vajatud. Kahjuks on tänapäeval muusika kui inimmeele ärataja väärtus hääbumas ning muusik olla polegi enam auasi. Tundub, et tehnoloogia arenguga on muusikuks saada väga lihtne, selleks ei pea isegi
Alustas ühtlustamispretsessi, mis kestis kuni 11. Sajandini. Jumalateenistuse ülesehitus liturgia ning missa on ühed tema saavutustest. Gregoriuse koraal sai tema järgi nime. · Gregoriuse lauluks nim. iseloomulikku laulmisvisi. Lõplikult kujunes välja 8. Saj. Peamine on tekst ja sõnum, muusikaline väljendus on väga erinev ulatudes ühel helil teksti lugemisest e. retsiteerimisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni e melismini. Gregoriuse laul on ühehäälne ja üldjuhul saateta, va tagasihoidlik orelisaade. Selle kannab ette üks laulja, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on ladina keelsed ning need on proosatekstid või vahelduva rütmiga vabavärsid. Laulurütm lähtub teksti rütmist. Taktimõõt puudub, tähtsate sõnade puhul tõusev vool. # liturgia jumalateenistuse korraldus, ülesehitus # missa katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas
ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. Meloodiate reformimisega polnud Gregorius Suur otseselt seotud, see protsess algas mõnevõrra hiljem. Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Gregorise koraalis on alati peamised tekst ja sõnum. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev, ulatudes ühel helil teksti lugemisest (retsiteerimine) liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregoriuse koraal on üldnimetus, mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanre ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta, ent kirikus kasutatakse siiski sageli tagaishoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja, lauljate grupp või terve koor, mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Kuna roomakatoliku kiriku jumamateenistuse keeleks oli ajalooliselt ladina keel, siis on ka gregoriuse laulu tekstis enamasti ladinakeelsed.
annaabi.ee 
