SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM SÜDAMELE SÜDAMEST Retsensioon Liina Lepik 10 B klass Mari Ausmees Kuressaare 2008 Käisin vaatamas kaunist jõulukontserti Südamele südamest. Kontsert toimus Kuressaare Laurentiuse kirikus 2. detsembril 2008. aastal. Heategevusliku kontsertiga toetatakse südamehaigeid lapsi ning nende vanemaid läbi Eesti Laste Südameliidu. Lauljateks olid Anna-Liisa Supp, kes on tegelenud ka varem heategevuslikkude jõulukontsertidega ning oli saate Superstaar finalist. Teine laulja oli Sofia Rubina, kes on Eesti üks kuulsamaid dzäss muusikuid ja on ka varem osalneud heategevus programmides. Saksofoni mängis Siim Aimla. Löökpille mängis Hele-Riin Uib ja klahvpille mängis Raun Juurikas. Peateemaks oli dzäss, kuid kontserdil esitati lisaks jõululauludele ka eesti rahvalaulu, gospelit ning artistide omaloomingut
vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi, olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants"). Tuntumad Läti heliloojad on Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls ja Peteris Plakidis. Läti hümni viisi kirjutas Karlis Baumains. Leedu rahvamuusika Leedu rahvalaulude hulgas on kõige arvukamalt töölaule ja tavandilaule, palju lauldi ka loodusest. Lauljateks olid enamasti naised, laulude omapäraks on vaheldusrikas rütm ja mitmehäälsus. Kõige vanemad leedu rahvalaulud on sutarine`d, mida vahel saadeti pillidele ja mille saatel vahel ka tantsiti. Palju leidub ka nutulaule. Leedu rahvapillidest on populaarsemad kankles, ragai (sarved) ja skuduciai (paaniflööt). Kõige huvitavamad on 1,4- 2,3m pikkused sarved daudyte`d, millel mängisid karjased. Leedu üldlaulupeo traditsioon päroineb aastast 1924. Leedu Ooperi ja
sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma, hoitakse ära üleujutusi jne. Ilma esivanematega sidet pidamata ei sünni ei laulud ega ka tantsud. Korroborirituaalid on dramaatilised etendused, mille käigus tantsu, laulu ja miimika abil kantakse ette hõimu müütilisest minevikust pärit lugusid. Avalikel tseremooniatel osaleb kogu suguharu, näitlejateks ja lauljateks on mehed. Saateks kasutatakse rütmipillidena gonge, trumme, aga ka bumerange. Pillid: Didzeriduu ehk didgeridoo on vana Austraalia aboorigeenide püha pill, mida on mängitud juba aastatuhandeid. Didzeriduu on termiitide poolt õõnsaks söödud puust või bambusest 2m pikkune puust puhkpill, mida mängitakse plärisevalt puhudes või torusse lauldes. Põhiheli on madal jorin, millele lisatakse erinevaid linnu- ja loomahääli ning rütmilisi huikeid.
Cavina alustas oma muusikaõpinguid Bolognas. Ta on esinenud üle terve maailma. Claudio tegi koostööd soprani Rossana Bertiniga. Nimi La Venexiana pärineb renessansikomöödiast, mis oli tollel ajal üks tähtsamaid teatrietendusi. Muusika pärineb 14. sajandist, kuid osa palu on loodud ka mõni sajand hiljem. Itaalia vokaalansambel La Venexiana ühendab püha muusika ja populaarse muusika. La Venexiana lauljad on Euroopa kõige kogenenumad madrigali lauljad. Lauljateks on kaks naist ja viis meest. La Venexianas laulavad kontratenor ning dirigent Claudio Cavina, sopran Rossana Bertini, sopran Nadia Ragni, tenor Giuseppe Maletto, tenor Sandro Naglia, bass Daniele Carnovich. La Venexianaga on koostööd teinud ka sopran Valentina Coladonato. La Venexiana on keskendunud renessansiaja madrigalile. Suures osas on nende repertuaaris Carlo Gesualdo ja Claudio Monteverdi poolt kirjutatud laulud. La Venexianal on ilmunud 18 albumit
dirigent Arvo Volmer, Dirigent Jüri Alperten ja Koormeister Elmo Tiisvald. Kostüümid olid väga ilusad ja värvirikkad, saalis istudes tundsin nagu oleksin olnud 19 sajandis. Kõigil lauljatel kes vähegi laval olid, olid nii võimasd hääled, et kananahk tuli peale. Kuna ma pole ennem ooperit vaatamas käinud, siis ma ei olnud ka varem neid näitlejaid näinud. Tol õhtul oligi mul võimalus esmakordselt neid näha. Meie Eesti laval lauljateks olid: Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Kestutis Alcauskis (Prints), Aare Saal(Toapoiss), Jouni Kokora (parun), Valentina Tatuma (Don Magnifico tütar), Riina Airenne (Don Magnifico tütar), Priit Vomer (õpetaja) ning Härrad printsi õukonnas . Etendus kül kestis natuke üle kolme tunni, ei olnud kordagi sellist tunnet, et oleks igav. Kokuaeg oli laval põnev, ning vaatamist innustav tegevus. Peaosa täitjad said ka inimestelt lilli, mis on väga armas olnud alati. Kui etenudus lõppes,
ABBA-maania. See Rootsi popbänd asutati aastal 1972. aastal, kuhu kuuluvad Björn Ulvaeus, Benny Andersson, Agnetha Fältskög ja Anni-Frid Lyngstad. Huvitav fakt, et ansambli nimi ABBA moodustati lauljate eesnimede esitähtedest (1973). Muusikalis esitati nende lauludest tuntuimaid ja armastatuimaid, näiteks "Money, Money, Money", " The Winner Take It All", "Ring Ringi", "Waterloodi", "SOSi" ning palju teisi. Lavastuse lõpus riietusid näitlejad ABBA lauljateks ja laulsid nende laulu "Mamma Miat" ning see oli väga võimas ja tõi isegi mõne pisara silma. Peaosas näitles Merili Johanson, kes mängis Sophie Sheridanni. Merilin on laulnud Eesti Raadio Laulustuudios (1993-2005) ning õppinud klaverit Tallinna Muusikakoolis. Ta tegeleb aktiivselt laulmisega ja on laulnud tausatvokaali ansamblites The Sun, Funki Factor ja Merike Susi bänd. Ma ise kuulsin temast esimest korda selles muusikalis laval, kuid juba esimesel
meloodiat. Usun, et see teeb laulmise eriti raskeks, kuid see polnud ainus asi, mida loo keerukuse osas tähele panin. Tihti hoidis laulja mõnda häälikut mitme takti vältel, sellega vahepeal "mängides", põimides hingamise seejuures väga oskuslikult pillimängu vahele, mistõttu oli seda üsna raske märgata. 10. lugu - Johannes Vincenet' " Triste chi speró morendo, e. Kes arvab, et läbi surma..." oli aga väga sünge ning kurvameelne ning ei pakkunud mulle eriti suurt naudingut. Lauljateks olid naine (sopran) ning mees (tenor) ning neid saatsid kaks viola de gambat. Hääled vastandasid tihti pillidele. Pillid katkestasid vahepeal mängu, jätkasid lauljad ja jälle vastupidi. Samuti lauldi vahepeal kaanonis ning ilma kindla meloodiata. Pärast kontserdi põhiosa lõppu tuli esitamisele ka lisalugu Seda laulsid kõik esinejad koos ning ilma pillisaateta. Oli hämmastav, kuivõrd hästi oli nende laul koordineeritud
seotud samanimelise USA bändiga). Algselt mängis AC/DC põhiliselt kavereid esitajatelt, nagu näiteks Chuck Berry, The Beatles ja Rolling Stones ning ka mõningaid endakirjutatud laule.1973. aasta viimasel päeval andis AC/DC oma esimese kontserdi Sydney's klubis The Chequers ja 1974. veebruaris salvestas esimese singli "Can I Sit Next To You Girl? / Rockin' In The Parlour". AC/DC tegutseb tänaseni. Eesti Rock Muusika Artisid/ Ansamblid Üheks tuntumaks eesti rock muusika lauljateks on Tanel Padar & The Sun. The Sun tuli kokku esmakordselt 2003 a veebruaris. Algkoosseisus oli bändis 4 liiget: Tanel Padar, Ülo Krigul, Danel Pandre ja Toomas Rull. Tänaseks on bändikoosseis nii palju muutunud, et vanadest olijatest on alles Padar ja Pandre ning uuemateks liikmeteks on Tarvo Valm, Boris Hrebtukov ja Tomi Rahula. Eestis esindab rock i veel Terminaator, Smilers, Metsatöll, Shanon, Riho Sibul, Fix ja Vanilla Ninja. Kokkuvõte
Uute haritud köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite koolitamiseks asutas Janis Cimze Valgas 1839. aastal seminari, kus said hariduse paljud eesti õpetajad.[1] Janis Cimze Vennastekoguduste eeskujul tekkisid 1830-ndatel aastatel esimesed eestlaste laulukoorid. Nende juhtideks olid harilikult kooliõpetajad ja köstrid, lauljateks õpetajate ning vanemate õpilaste kõrval ka ümberkaudsed peremehed ja sulased. Kooridel oli suur sotsiaalne tähtsus: varasem seisuse ja rahvuse seos (eestlane = talupoeg, mats) hakkas pikkamööda kaduma, tunnetati ja väärtustati oma rahvust. Paljude laulukooride tase oli küllaltki kõrge. Lauldi peamiselt saksa laule, mis tõlgiti eesti keelde. Repertuaar oli algul vaid vaimulik, hiljem lisandus ka ilmalikke 5 laule
elektripillidega. Iseloomulikud jooned : Harmoonia skeem- bluesi pikkuseks 12 takti, kõikidel bluesidel ühesugune Blue noodid. Meloodia on kurvakõlaline- minoorne Saade rõõmus- mazoorne Bluesi tekstid kolmerealised Delta blues ( maa blues, akustiline blues) Tähtsam pill kitarr, suupill Bluesi esitajateks oild sageli vigased, töövõimetud, pimedad Lauldi nasaalse tämbriga. Kõige tuntum Robert Johnson 2. Classic Female Blues- lauljateks põhiliselt naised Bessie Smith 3. Linnablues ( Chicago , eletrki blues.) 30-40ndad Klaver, trumm, contrabass, mikrofon, elektrikitarr Kuulsam esineja Muddy Waters 4. Briti blues 60ndad- tänu sellele läks blues pop muusikasse Clapton, rolling stones, led zeppelin, animals, jeff beck Amerivan Folk Blues festival 1960-1970 Yardbirds 5. Kaasaegne blues B.B. King. Buddy Guy, J.R. Vaughn Blues on mõjutanud kõike mis tulid selle järgi : Jazz, RnR, country, bluesrock
annaabi.ee 
