Harmoonias on põhiliseks kahe erineva harmooniagrupi vaheldumine. Vanema rahvamuusika alla võib liigitada vanemad torupilli-, parmupilli-, sarvepillilood, mõningad torupillipärased viiulilood. Arvatavasti on ka väikekandlel mängitud vanemale pillimuusikale iseloomulikku repertuaari. . Veel kuni 20. sajandi algupooleni oli pillimäng valdavalt meeste ala, sest naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks. Naisi peeti pigem lauljaiks. Varased vokaalzanrid kujutavad endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (mängitused, arstimissõnad). Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust
-19. sajandil Värsisüsteemilt trohheiline, värsimõõdult neljajalgne – trohheiline tetrameeter Kirjanduslike põhiliikide järgi eksisteerib lüro-eepilisi ja lüürilisi regilaule. Lüro- eepilised laulud harilikult pikemad jutustavamad, kuid läbi põimunud lüürilise hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vnemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifeseerivad kui jutustavad. Regilaulude lauljaiks viimastel aegadel on olnud enam naised – mis põhjendab ka lüürika prevaleerimist, Tänapäevani kogu maailmas regilaulude laulmine traditsiooniliselt säilinud veel Setumaal ja Kihtnu saarel. Varem tundsid seda vähemalt soomaseld, karjalased, vadjalased, isurid, vahest ka vepsalased ja liivlased. Tegemist seega vana läänemeresoomeliku traditsiooniga, nn kalevala - koodiga (trohheiline tetrameeter). Joig – üsna personaalne laulu zanr. Omaettte teema on iskulaul. Igal inimeel
-19. sajandil · Värsisüsteemilt trohheiline, värsimõõdult neljajalgne trohheiline tetrameeter Kirjanduslike põhiliikide järgi eksisteerib lüro-eepilisi ja lüürilisi regilaule. Lüro-eepilised laulud harilikult pikemad jutustavamad, kuid läbi põimunud lüürilise hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vnemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifeseerivad kui jutustavad. Regilaulude lauljaiks viimastel aegadel on olnud enam naised mis põhjendab ka lüürika prevaleerimist, Tänapäevani kogu maailmas regilaulude laulmine traditsiooniliselt säilinud veel Setumaal ja Kihtnu saarel. Varem tundsid seda vähemalt soomaseld, karjalased, vadjalased, isurid, vahest ka vepsalased ja liivlased. Tegemist seega vana läänemeresoomeliku traditsiooniga, nn kalevala - koodiga (trohheiline tetrameeter). Joig üsna personaalne laulu zanr. Omaettte teema on iskulaul
eripärasid, toimus siin pigem Lääneriikide ning eriti Soome pungistiili jäljendamine.25 22 Intervjuu Eero Tammega. 23 Intervjuu Mercaga (Merle Jääger, sünd. 1965) 16. märtsil 2015. 24 Intervjuu Peep Männiliga (sünd. 1965) 3. märtsil 2015. 25 Intervjuu Anti Pathique’iga. 8 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident 1978. aastal pandi alus ansambli Propeller koosseisule, mille lauljaiks olid nii Urmas Alender kui Peeter Volkonski. Propeller suutis umbes ühe aastaga (peaasjalikult aga ühe kontserdiga) tekitada sellise tormi, mida Nõukogude Eesti noorsoo seas veel polnud nähtud. Propelleri täpne muusikaline suunitlus on tekitanud vastakaid arvamusi, näiteks Piret Viires ei nõustu oma artiklis „Eesti punkluule“ Propellerit pungiks liigitama bändimeeste „liiga hea“
annaabi.ee 
