Keskaegne ilmalik laul Vanimad säilinud ilmalikud laulud olid kangelaslaulud (muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel). Need olid pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Sellistest poeemidest kuulsaim on prantsuse eepos ,,Rolandi laul", mis meieni jõudis 11. sajandi lõpul. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegsed rüütli laulud. See sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. Rüütli laulikutel olid ka oma nimetused. Prantsusmaal trubaduurid ja truväärid, Saksamaal minnesingerid ja Venemaal skomorohhid. Rüütlilaulude peamisteks teemadeks oli armastus (südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema) ja kuulsaim rüütlilaulik oli Adam de la Halle. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides.
Vanasti tähendas autori puudumine kollektiivse, rahvaluule pärimust, autori olemasolu aga individuaalloomingut. Autor paiskab oma teose nö tuulde, kellelegi suunamata, eesmärgiga teenida selle abil raha autorikaitseseadus. Rahvaluule puhul pole tekst nii autori külge seotud. Jaan Bergmann kasutab 1878 esimest korda rahvaluule mõistet, vastandades seda autoriloomingule. Erineva kultuuritüübi kontekstis erinev tunnetus lugusid seostati kindla jutustajaga, laulikutel on oma laulud, mida teised ei esita. Lauliku/jutustaja ja koguja erinev tunnetus, erinevate rahvaluuleliikide puhul erinev tunnetus. Kui pärimusrühm, kes lugu tahab kuulda, puudub, siis lugu ei räägita. Samas on lugusid, mida esitatakse ainult jutustades, kusjuures teisi võidakse esitada ainult lauldes jne. Lugu kõneleb ennast jutustaja kaudu, kes on vahendajaks kellegi teise (jumala?) ja publiku vahel. Teatraalne. 999 Rahvaluule osa tänapäeva kultuuris
oma poeemis, ei öelnud keda võitis ja sai kuldse karika. Suri Ios , istus kalda peal , tuldi vastu noored kalurid, ei suutnud ära mõistada, ja see tõi kaasa tema surma. (täi mõistatus) Tema poeemidest räägiti et need oli esialgu levinud segiläbi , hajutatult kuni läks mööda aeg, 6 saj II poolel kui Athenas valitses Peisistratos, olevat korraldanud Panathenaia pidustustel homerose eeposte ettekandmistel ja lasknud laulikutel rkapsoodid õiges järjekorras. Homeros elas , seda kreeklased ei tea, paigutati igale poole kas trooja sõja ajal,12 saj või teine võimalus oli Hesidosega seotud paigutati ka hilisemaeks ajaks 7 saj I pool. Homerose elulugu kui mütoloogia tõsiselt ei võta midagi. Arutades Homerose eeposte üle püütakse lähtuda ainult nendest eepostest endist, Homerose küsimus. 19 saj peale kujunes kaks koolkonda,
annaabi.ee 
