Toomemäel ausammas • Alates aasta 1996 peetakse tema sünnipäeva (14. märts) emakeelepäevaks mis sai aastal 1999 riiklikuks tähtpäevaks • Aastal 2014 tekkis Tartus kolme gümnaasiumi liitmisel uus gümnaasium nimega Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium „Laul“ Kui ma Tartust läksin Riia poole, oma vanemaid vaatama tehtud on see laul Tuule kõrtsis. Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni sinu kasemetsadessa, kus lilled on õitsemas ja laulemas linnud ilusti puude varjuella. Sagedasti ist'sin tasa oja kaldal mõteldes teie peale, mu hallid vanemad! Sinu hallid peake tuleb ikka mu meelesse, kui päev on õitsemas üles, kui päeva silm on minemas suure looja sülesse, -- armas isakene! Emake, vend ja õde, teie juurde nüüd tulen! Jumalaga, meie maa, ilusam päev mulle paistab hella vanemate majas. Tänan vaatamast ja kuulamast!
Ood pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul Ood - ,,Kuu" kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda Pastoraal ,,Laul" Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni sinu kasemetsadessa, kus lilled on õitsemas ja laulemas linnud ilusti puude varjuella. Sagedasti ist'sin tasa oja kaldal mõteldes teie peale, mu hallid vanemad! Emakeelepäev Tähistatakse 14. märtsil 1995. aastal alustas Meinhard Laks emakeele kaitseks koguma toetusallkirju ja esitas Riigikogule ettepaneku hakata tähistama emakeelepäeva Emakeelepäev sai riiklikuks pühaks 1999. aastal Kristjan Jaak Petersonile pühendatud monument Click to edit Master text styles Second level
tagasi Riiga, kus hakkas tunde andma Lootis välismaal jätkata Rohke töö tõttu jäi lõpetamata tähtis vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine Suri 4.augustil 1822. aastal Maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel "Laul" Kristjan Jaak Peterson Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud Ilusti puude varju'ella. Sagedasti istsin Tasase isa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen! Jumalaga, meie maa, Luuletus väljendab sügavalt tema igatsust Ilusam päev mulle paistab vanemate ja kodu järele ning on samas ka Hella vanemate majas
Kas siis selle maa keel aulutuules ei või aevani tõustes üles gavikku omale otsida? Kasutatud materjaal https:// et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaak_Peters on#Kirja ndus k.Jaagu luuletus "Laul" Kui ma Tartust läksin Riia poole, oma vanemaid vaatama tehtud on see laul Tuule kõrtsis. Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni sinu kasemetsadessa, kus lilled on õitsemas ja laulemas linnud ilusti puude varjuella. Sagedasti ist'sintasa oja kaldalmõteldes teie peale,mu hallid vanemad! Lõpp
nõrgenenud tervise tõttu enam võimalik. Mitmete muude tööde kõrvalt jäi lõpetamata ka Moskva Ülikooli professori vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine. Erakordselt andekas Kristjan Jaak Peterson suri 4. augustil 1822. aastal oma õpetaja ning ülempastori korteris ning ta maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule. (6) Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud Ilusti puude varju'ella. Sagedasti istsin Tasase isa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen! Jumalaga, meie maa, Ilusam päev mulle paistab Hella vanemate majas. See luuletus väljendab sügavalt tema igatsust vanemate ja kodu järele ning on samas ka hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. (8) 14
1820. aasta kevadel õpinguid katkestama. Oma kojuminekust on Kristjan Jaak rääkinud sentimentaalses lahkumisluuletuses ,,Laul", mille kirjutas 1819. aasta juunis. Luuletus väljendab sügavalt tema igatsust vanemate ja kodu järele ning on samas ka hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. Laul Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud Ilusti puude varju'ella. Sagedasti istsin Tasase osa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen! Jumalaga, meie maa, Ilusam päev mulle paistab Hella vanemate majas. 5
annaabi.ee 
