kodulektüüri abil ka eesti talutüdrukute lugemislauale sattus. 7. Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: o Värsside asemel tekkisid salmid o Algriimi asemel kujunes välja lõppriim o Salmide viisistamisel kasutati tihti kirjakeelt o Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli 8. Kirjuta punktiirile, kas tegemist on regivärsi või uuema rahvalauluga. Põhjenda! regilaul Uuem rahvalaul Nüüdma hakkan laulemaie Uhti,uhti,uhkesti Viisk läksTartust Viljandi Laulemaie, luulemaie Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Siis jääb küla kuulamaie, Hüva nõu nüüd kallis tõest Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie Kui mina lahkelt laulan palju. 9. 10
usuvahetus ning väljarändamine. b)naiste teemad: armastus, lossid, printsid, printsessid, lilled, röövlid ja mõrtsukad. 7.Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a.Värsside asemel tekkisid salmid. b.Algriimi asemel kujunes välja lõppriim. c.Salmide viisistamisel kasutati tihti tantsuviise. d.Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli. 8.Võrdle järgnevaid laulusalme. Kumb neist on on regivärsiline ja kumb uuem rahvalaul? Põhjenda! a) Nüüd ma hakkan laulemaie Tegemist on regivärsilisega, kuna kasutatud Laulemaie, luulemaie on algriimi. Siis jääb küla kuulamaie, Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie, Kui mina lahkelt laulan palju. b) Uhti,uhti uhkesti Tegemist on uuem rahvalauluga, kuna Viisk läks Tartust Viljandi kasutatud on lõppriimi. Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Hüva nõu nüüd kallis tõest! 9
värss. Soome ja Karjala rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "Kalevala-mõõt". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid (näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud. Folkloristide hulgas üldlevinud arvamuse järgi on väga vanad mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "Loomislaul", "Suure tamme laul" ja "Suur härg". Regilaulu viis (nimetati ka tooniks või mõnuks) on lühike ja väikese ulatusega. Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust. Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri
naiste teemad- Külakroonikad, Armastuslaulud 7. Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a. Värsside asemel tekkisid salmid b. Algriimi asemel kujunes välja lõppriim c. Salmide viisistamisel kasutati tihti laenviise d. Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka torupilli, viiulit või lõõtspilli 6. Kirjuta punktiirile, kas tegemist on regivärsi või uuema rahvalauluga. Põhjenda! Regivärss(..maie, algriim) Uuem (lõppriim) Nüüd ma hakkan laulemaie Uhti,uhti uhkesti Laulemaie, luulemaie Viisk läks Tartust Viljandi Siis jääb küla kuulamaie, Kaasas põis ja õlekõrs Vallarahvas vaatamaie, Õlekõrs kui sääseõrs Mõisad mõtteid märkamaie, Ei saa üle Emajõest - Kui mina lahkelt laulan palju. Hüva nõu nüüd kallis tõest 7. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMILE 10
need olid inimese elust ja olust kõnelevad laulud. Lauludes laulust ja laulikust õhutati laulma ja ilutsema. Mitmed laulud kõnelesid laulude saamisloost ("Laulud tööl õpitud", "Laulud sain luige suust"), ning laulu võimust (lauluhäälest murdub mets ja sõda jääb seisma, laul moondab mere maaks). Arvukalt oli laule laulja isikust ning omadustest, heast ja halvast häälest, oskamatust lauljast. NÄIDE Nr. 25 "Kui mina hakkan laulemaie" Laulud õllest ja viinast, samuti kõrtsist, tubakast ja piibust olid meestelaulud. Ühiskonnasuhetest kõnelevates lauludes oli samuti mehelikku temaatikat. Need kajastasid pärisorjusliku küla ja mõisa, samuti sulase, orja ja peremehe vastuolusid. Kõneldi orjapõlve raskustest, töörohkusest ja uneaja vähesusest ("Ori ootab õhtut", "Millal saab magama", "Ori ei saa magada"). NÄIDE nr. 31 "Orja palk"
annaabi.ee 
