ja hakkiv Eesti rahvamuusika Eesti tänapäevamuusika · Muusikat tehti katoliku kiriku ja kloostri juures alates 13.saj · Lauldi gregoriuse laule (lad. Keeles) · Kasutati oreleid koos luteri kiriku reformiga levis ka eestis koraalide laulmise komme (eesti.k) · 18. Saj lõpul jõudsid eestisse vennaste koguduste liikumised ehk hernhuutlased o Nad tegelesid rahva arimisega o Laulmisele ja pillimängule pandi eriti rõhku o Lauldu tundelisi meloodiaid, mitme häälselt · Ilmalik muusika elu Tallinnas sarnanes muusikaelule kesk-Euroopa linnades (ooperi etendused, kontsertid jne) · Johann meder 17. Saj lõpus o Tegutses Gustav Adolfi Gümnaasiumis · Ferenc Liszt andis eestis kontserte · Eeskuju laulupidudeks said eesti haritlased Balti sakslastelt kes korraldasid 1875 aastal Tallinnas laulupeo · Johann woldemar Jannsen (mette algataja
*tahtmine lihtsalt kõneleda *luule tegevuslik, mänguline *tundeline looja, kes suhtub lastesse suure lugupidamisega *suhe loodusega omapärane, veidi linnamehelik, samas imetlev *lemmikkujund on homonüümia 21.10.14 - Folkloor ja lastekirjandus. Rahvaluule on (laste) kirjanduse läte. lastekirjandus laenab teemasid ja motiive folkloorist. folkloorsed lastetekstid jagunevad kaheks: • lastele lauldud-loetud lood • laste endi lauldu-loetu (lastefolkloor) laulumängud olid laste kasvatamise ning arendamise põhiliseks vahendis. folkloori kaudu toimus lapse kokkupuude esivanemate traditsioonilise maailmavaatega. omaette rahvalaululiigi moodustavad lastelaulud. Folkloorse lasteluule liigid: • hällilaulud ehk äiutused • hüpitus- ja mängituslaulud • sõidulaulud • naljalaulud lindudest ja loomadest • ahellaulud ja mõistatamised • liisklugemised (liisusalmid) • ringmängulaulud
12 1.5 Rahvalaulik Regilaul on tekkelt suulise rahvaloomingu nähtus: laulu esitajad ehk laulikud ei õppinud laule raamatust või noodist ega kirjutanud oma loodut üles. Samuti pole olnud ühte kindlaks määratud algteksti, mida laulikud pidid muutumatult esitama. Iga esitaja on olnud taaslooja ja iga esitus omamoodi ainulaadne. Regilaulude puhul on oluline lauliku asjatundlikkus oma kunstis ning lauldu mõju ja tähendus, mis on seotud kindlate kombetalitustega. Ühtlasi peab esitatu sobima ühiselt mõistetavate tunnete ja mõtete väljendamiseks, mis on ju tegelikult ka tänapäeval laulu populaarsuse tingimuseks. Regilaulu normiks on aga, tänapäevaste trükis avaldatud lauludega võrreldes, tekstide pidev muutlikkus ehk varieerumine. Hea lauliku juures on hinnatud ka seda, kui ta suudab laulusõnu seades uudsete detailidega väljendada oma meeleolu või suhtumist ja
annaabi.ee 
