esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik, et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad Eesti lauluraamatud, kuid katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal lutherlaste poolt. Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusesse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikkeelses tõlkes Heinrich Stahl oma „Käsi- ja koduraamatu“ II osas, need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksaleelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus „ Neu Ehstnisches Gesangbuch“ (Uus Eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värsidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17.
eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad eesti lauluraamatud, katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal luterlaste poolt.Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid 3 saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17.
Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad eesti lauluraamatud, katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal luterlaste poolt. 2 Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusse.[4] Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (Uus eesti lauluraamat), kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Pigem olid sellised raamatud mõeldud siiski kodu ja kooli tarbeks. [4] Koraalide laulmine eestikeelsetes kogudustes sõltus eelkõige kohalikust vaimulikust. 17. sajandil viidi aga mitmel pool sisse ka köstri amet ja kirikulaulude õpetamine jäi sageli tema hoolde.
Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Daniel Göbel, Georg Saleman, Olaus Georg Salenius, Joachim Saleman, Johann Gutslaff, Christian Wassermann, Johan Sebastian Markard, Johann Cohsen. 8. Eestikeelne vaimulik luule rootsi ajal Küsimus langeb üsna palju kokku kümnenda küsimusega. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637) (sisaldas 144 laulu), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus "Neu Ehstnisches Gesangbuch"( P-E Georg Salemann, Geinrich Göseken, Reiner Brockmann, Martin Giläus) (Uus eesti lauluraamat) , kus kirikulaulud olid tõlgitud juba riimitud värssidesse ning seega kirikus lauldavad. Sisaldas 241 laulu. Teine eestikeelne laulutaamat oli ,,Wastne Tartu Mah Keele Laulo Rahmat", (1685 Adrian Virginius L-E) Ülejäänud teosed ei kuulu enam rootsi aega?
annaabi.ee 
