❖ sobis hästi näiteks putukate ja teiste kahjurite hävitamiseks Suurest reedest lähemalt ❖ rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ka keeldu töötada ❖ hommikul tõusti vara ( mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ja kasevitsaga magajaid peksmas) ❖ majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenutada Suurest reedest lähemalt ❖ suure reede liturgiline värv on must ❖ suurel reedel kirikukellad ei helise ❖ kirikus ei toimu laulatusi, matuseid ega muid pidulikke talitusi ❖ algristikoguduses peeti igal reedel Jeesuse surma mälestuspäeva Suur reede ja nõidused ❖ nagu ka suurel neljapäeval, oli tähtsal kohal karjanõidus ja üldse igasugune nõidus ❖ samamoodi üritati suurel reedel enda karjale piima ja ka võid juurde nõiduda ❖ korjati võõra karja jälgi, hüüti kõrgemalt kohalt piimatulu juurde ja kasutati muid maagilise ülekande võtteid Suur reede ja nõidused
1999. aastal valmis pubi ning söögisaal, 2000. aastal sisehoovis asetsev koloniaalkauplus. 2003 renoveeriti salong, 2004 valmis saunakompleks keldrikorrusel ning uuenduskuuri läbis lossi fassaad. Samal aastal valmisid ka kivikattega parkimisplatsid lossi ette. 2005 valmis pargi servas vanas mõisa moonakatemajas 20 kohaline külalistemaja. 2012 renoveeriti lossipargi lõunapoolne tiib ning 2013 rajati ka esimene labürint. 2013 avati lossipargis Valge Kabeli, mis lubab läbi viia kiriklikke laulatusi. Tänapäevane kasutus: Praegu asub Laitse mõisas 17 romantilise toaga, mitmete seminariruumidega ja suurepärase köögiga lossihotell. Lissi juurde kuuluvad pubi, söögisaal, koloniaalkauplus, saunakompleks ja Valge Kabel. Kõik selleks, et külalistel oleks tore veeta puhkust sõpradega või armsamaga, viia läbi töö-üritusi, seminare või isegi pulmi. Pildid: Laitse mõisa peahoone. Laitse mõisa valdused. Laitse mõisa kujundusobjekt. Kasutatud kirjandus: • http://www
· Eesti rahvariideid kantakse tänapäeval pulmas harva, pruutpaari levinuim rõivastus on peigmehel must ülikond valge särgiga ja pruudil valge (harvem roosa või muus pastelses toonis) pitsirohke kleit. · Samas võidakse kasutada ka muud pidulikku rõivastust, näiteks (pseudo)keskaegseid rõivaid. · Laulatusel kannab pruut pruudikimpu, mis üldjuhul on tehtud elavatest lõikelilledest. ·Kesksel kohal eesti tänapäevastes pulmakommetes on pulmapidu. · Kuna usulisi laulatusi on vähe, täidab enamasti (kuid sugugi mitte alati) laulatuse aset abielu registreerimine ilmalikult nn õnnepalees (varem perekonnaseisuamet või perekonnaseisuaktide büroo, nüüd kohaliku maavalitsuse rahvastikutoimingute talitus). · Põhiliselt tähistatakse pulmi siiski pulmapeol, mis toimub kas abiellunute uues kodus või selleks eraldi valitud paigas. Sagedased on pulmapeod hotellides või restoranides, jõukama rahva puhul mõisates.
Selles asjas oli Vana-Liivima euroopast ees, 1554 võeti see vastu siin aladel. Katolik kirik enne reformatsiooni: Kõige tähtsam juht ordu ja piiskopid. Suur korrupeerumine. Muinasusk oli säilinud ja talurahvas asjast aru ei saanud. Ei viitsitud seletada ka. Piiskopi ameteid müüdi rikastele aadlikele euroopas.( said makse koguda talupoegadelt) Kirikuid korralikult ei ehitanud, need olid suhteliselt lagunenud. Preestrid, kes viisid läbi laulatusi ja matuseid olid sageli eemal aasta aega jms ja tulid alles hiljem ja tegid need asjad tagantjärgi. Seetõttu oli väga kerge reformatsioonisündmusi läbi viia. Ordudest olid tsistertlased, frantsistaalased,dominiiklased ja augustiinlased. Dominiiklased austatuimad, kuna oskasid eesti keelt. Nad olid kerjusmungad, kes käisid mööda maad ringi ja jutustasid usku, seletasid seda ja rääkisid maa keelt. Teisi ordusid vihati.Talupojad , kes allusid kloostritele pidid neile andameid andma.
tasuta. Komisjonide moodustamist põhjendati asjaoluga, et hoolimata aktiivsele kommunistlikule kasvatustööle ei olnud suudetud välja juurida kiriku mõju. Aegapidi hakkas kaduma traditsioon, mille järgi kõigepealt toimus registreerimine, seejärel laulatus ja pulmapidu. Laulatus jäi sageli ainult perekeskseks sündmuseks ja vahel seda toimetatigi kodus ja mitte avalikult kirikus. Ettevaatuse mõttes ei kandnud mõned kirikuõpetajad laulatusi ka kirikuraamatusse. Üheks põhjuseks olid kindlasti poliitiline surve 20 ja kardetavad repressioonid. Laulatuste arvu kahanemise teiseks põhjuseks oli see, et noored ise ei pidanud laulatust enam otseselt vajalikuks-see tundus vanamoodne. Komsomolipulmad Juba 1950-ndate aastate alguses hakkas komsomol korraldama suuremates kollektiivides nn komsomolipulmi. Erinevus muudest pulmadest oligi see, et kogu peo organiseerisid
annaabi.ee 
